FN-ip piffissaliussaa qaangiuppoq: Israelikkut Jordanip kitaata qimannissaanut ukiumik ataatsimik periarfissinneqarnikuupput.

Israelikkut nunasisunik qimagussortitsinissaat sakkutuuisalu Palæstinamiit tunuarternissaat, FN-imit piumasarineqarsimavoq.
Israelikkut sakkutuuisa akuliunnerisa kingorna palæstinamiut Gazap avannaanit qimaasut. Assi © : Dawoud Abu Alkas/Reuters/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
septembarip 18-at 2025 07:58
Nutserisoq Medea Olsen

Israelip Palæstinami nunaminertani "unioqqutitsilluni najuunnini“ qaammatit aqqaneq-marluk ingerlaneranni unitsittariaqaraa, ukioq ataaseq matuma siorna FN-ip ataatsimeersuarnerani aalajangerneqarpoq.

Israelimut piffissaliuussaq sisamanngorpat qaangiutissaaq FN-illu ataatsimeersuarnerani aalajangersagaq Israelip malinniarsarisimarpasinngilaa.

Israelip sakkutuuisa Palæstinamiit septembarip 18-iat 2025 sioqqullugu tunuarternissaat, nutaanik najugaqarfiliorunnaarnissaat nunasisullu Jordanip kitaaniittut qimagussortinneqarnissaat aalajangiussami piumasarineqarpoq.

Israelip Gazami — Palæstinap immikkoortuisa aappaanni — sorsunnertik septembari 2024-miilli ingerlatiinnarpaat sakkutuuilu Jordanip kitaani suli najuupput.

Palæstinami illoqarfiit saassutarineqartut 

Sakkutuut Palæstinami illoqarfinnik Jordanip kitaaniittunik arlaleriarlutik saassussipput,  Israelimilu naalakkersuisut Jerusalem kangillermi nutaamik najugaqarfiliortoqarnissaa qanittukkut akuersissutigisimavaat.

Isornartorsiuisartut naapertorlugit nunasisut Jerusalemip kangia Jordanip kitaaniit avissaartinniarpaat Palæstinamiullu naalagaaffiliornissaata piviusunngornissaa akornuserniarsaralugu.

FN-ip aalajangersagaa naapertorlugu qarmarsuup Israelimit Jordanip kitaanut avinngarusimatitsisup, Jordanillu kitaata ilaani sananeqarnikup, ilaa isaterneqassaaq.

Israelikkut qarmarsuup ilaanik Jordanip kitaani sanaartornermikkut — Israelip Jordanillu kitaata akornanni killeqarfik sorsuffiulluunniit killeqarfia malitsiinnarlugu sanaartornatik — Israelikkut nunasiffigisaat arlallit Israelimut ilanngussinnaasimavaat.

Israelip Jordanip kitaani 1967-imi ulluni arfinilinni sorsunnermi tiguaanikkut nunat unioqqutitsilluni nunasiffigisimasai, erlinnartuutit kulturikkullu pigisat Palæstinamiunit arsaarinnissutigisimasaata utertinneqarnissaat, FN-ip ataatsimeersuarnerani aamma piumasarineqarpoq.

Angerlarsimaffimmut uterneq

Palæstinamiut Israelip tiguaanerata nalaani qimaanikut nunaminnut uternissaat Israelimit akuerineqassasoq aamma piumasarineqarpoq.

Naalagaaffiit Peqatigiit ataatsimeersuarneranni nunat 124-t aalajangersagaq akueraat, 14-it akerliullutik 43-llu taasinatik.

Aalajangiineq nunat tamalaat eqqartuussiviata (ICJ) siorna juulimi isumaliutissiissutaa tunngavigalugu aalajangerneqarpoq.

Tassani Israelip Jordanip kitaani nunasinera unioqqutitsinerusoq Israelillu nunamik tiguaasimaneranut naalagaaffiit tamarmik akuersaannginnissartik pisussaaffigigaat, ICJ-ip, FN-ip eqqartuussiviisa qullersarisaata naqissuserpaa.

Israelip Jordanip kitaanik 1967-imili tiguaagamilli sumiiffimmilu tassani nunasisoqarlutillu sakkutooqarput, maannali Gazami sorsunneq sioqqullugu Israelikkut 2005-imiilli Gazamiissimanngikkaluarput.

Israelilli Israelip Gazallu killeqarfii silaannartaalu nakkutigisarivai.

Israelip nunasisuni sakkutuunilu Gazamit 2005-imi peersippai.

FN-ip ataatsimeersuarneranni aalajangersagaq, sisamanngornermi kingusinnerpaamik naammassineqartussaagaluartoq, pituttuinngilaq.

/ritzau/