FN-ip nalunaarusiortua Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu, pinngitsaaliissummik inissiineq pillugu suliap kingorna, tikeraarniartoq

FN-ip arnanut niviarsiaqqanullu nakuuserneq pillugu immikkut nalunaarusiortartuata, Reem Alsalemip, kalaallit meerartaannik pinngitsaaliissummik Danmarkimi inissiisarnermik ajornartorsiut misissorusuppaa.
Reem Alsalem Jordanimeersoq atorfilittaasimavoq inuillu pisinnaatitaaffiinik immikkut ilisimasaqarluni. FN-ip arnanut niviarsiaqqanullu nakuusertarneq pillugu ullumikkut immikkut nalunaarusiortartorivaa. Assi © : Bianca Otero/Shutterstock/Ritzau Scanpix
maajip 18-at 2026 11:28
Nutserisoq Medea Olsen

FN-ip arnanut niviarsiaqqanullu nakuuserneq pillugu immikkut nalunaarusiortartuata, Reem Alsalemip, Danmarkimi isumaginninnermut ministerip qaaqqusissutaa akuersissutigaa. Taassumap suliaq Keira Kronvoldimut tunngasoq, nunani tamalaani aamma malinnaaffigineqartoq, oqaluuseriartorlugu Københavnimut tikeraassaaq.

Reem Alsalemillu tikeraarnermini Nuummut juunimi angalanissani aammattaaq kissaatigaa. KNR-imit apersorneqarluni taama oqarpoq.

- Oqartussaasut, Keira arnallu allat assingusunik misigisaqarnikut soorunami naapikkusuppakka. Pinngitsaaliissummik qitornavissianngortitaasimasunik qitornalinnik angajoqqaaqarpoq. Allat qitornai angajoqqaat piginnaasaannik misissuisoqarnerata kingorna angerlaqqissinnaajunnaarlutik inissinneqarput, tamannalu akunnakusoorpoq, taanna oqarpoq.

ANGAJOQQAAT KALAALLIT MEERARTAASA ALLAMUT INISSINNEQARATARSINNAANERANNIK DANMARKIMI KOMMUNIT NALILEERIAASIISA ISORNARTORSIORNEQARNERAT NAATSUMIK

  • Ilaqutariit kalaallit Danmarkimiittut meerartaat allamut inissitat ilaqutariit qallunaat meerartaasa allamut inissitaasut tallimariaatigaat, VIVE (Det Nationale Forsknings- og Analysecenter for Velfærd i Danmark) nalunaarusiamini 2022-meersumi allappoq.
  • Danmarkimi kommunit isumaginnittoqarfiini kalaallit meerartaasa allammut inissinneqaratarsinnaanerannik suliat kalaallit kulturiannik oqaasiinillu eqqarsaatiginninnani suliaasut taamaannerallu kalaallit angajoqqaat paatsoorneqarnerannik taakkualu pigiliutiinnakkanik isumaqarfigineqarnerannik kinguneqarsinnaasut, VIVE-p nalunaarusiamini 2023-meersumi allappoq.
  • Kalaallit angajoqqaat meeraasa allamut inissinneqaratarsinnaanerannik Danmarkimi kommunit angajoqqaat piginnaasaannik nalileeriaasii (FKU) aamma isornartorsiorneqarput. Nalileeriaatsit taakkua nunani killerneersut kulturiannut ileqquinullu naleqqussaagaanerat isornartorsiorneqarnerinut tunngavilersuutigineqarpoq.
  • Inatsit naammagittaalliuutigisaat maajip aallaqqaataani 2025-mi atuutilerpoq, kalaallit meerartaannik angerlarsimaffiup avataanut inissiinerni suliani, kalaallit oqaasiinik kulturiannillu immikkut ilisimasalimmit, immikkoortortaqarfimmit immikkut ittumit VISO-meersumit suliarineqartartussanngorlugit qallunaat kommunii pisussanngortinneqarput. Taakku FKU-mik isornartorsiorneqartunik taarsiisuussapput.
  • Tamatumunnga ilanngullugu FKU atorlugu angerlarsimaffiup avataanut inissiinerit suli ingerlanneqartut immikkoortup misissuiffigissavai.

Keira Kronvold Qeqertameersuuvoq Thistedimili ullumikkut najugaqarluni. Pania inoorlaaq Thistedimi ukiup aappaa avillugu matuma siorna pinngitsaaliissummik arsaarinnissutigineqarpoq. Aalajangiineq ilaatigut angajoqqaatut piginnaasanik misissuinermik tunngaveqarpoq, misissuinerilli taakku ilaqutariinnut kalaallinut tulluanngilluinnartutut isornartorsiugaapput.

Keira Kronvold Vestre Landsretip najoqqutassiamik tunngaviusumik qaammatip matuma aallartinnerani aalajangiinerani, suliami panimmi pinngitsaaliissummik arsaarneqarneranut tunngatillugu, taperserneqarpoq.

- Tassa imaappoq, erneqqammiinnartoq ingerlaannaq arsaarneqarnera inatsisinut naapertuutinngilaq, eqqartuussissuserisua Gert Dyrn Stage Advokatfirmameersoq aalajangernerup kingunitsianngua taama oqarpoq.

FN-imi nalunaarusiortartut pingasut, ilaatigut Reem Alsalem, danskit naalakkersuisui suliaq pillugu isumakuluutiminnik oqaatiginninniarlutik, eqqartuussivimmut suliassanngortitsinissaq sioqqutilaarlugu allagaqarfigaat.

Tamanna pissutigalugu Danmarkimi Isumaginninnermut Ineqarnermullu Ministereqarfiup nalunaarusiortut Danmarkimut qaaqquai. Tikeraarneranni VISO-mut pulaarnissaq periarfissaavoq. 

Suliat suliarineqaqqinnissaannut periarfissat misissorniaraat

Naak inatsisissaq nutaaq, kalaallit meerartaannik pinngitsaaliissummik inissiiniarnerni kalaallit kulturiata eqqumaffigineqarnissaanik qulakkeerinnittussaq, ukiup ataatsip matuma siorna  atuutilersinneqaraluartoq, nalunaarusiortoq suli ernumassuteqarpoq.

Inatsit naapertorlugu suliat maanna suliarineqartut, VISO-mi immikkoortortaqarfimmit immikkut ittumit, kalaallit oqaasiinik kulturiannillu paasisimasaqarluartumit, suliarineqaqqissapput.

Inatsit qanoq oqarpa?

  • Inatsit nutaaq Danmarkimi 2025-mi maajimi atuutilersinneqarpoq, taanna kalaallit meerartaannik inissiinermi suliani kalaallit kulturiat oqaasiisalu eqqarsaatigineqartarnissaannik siunertaqarpoq.
  • Inatsit naapertorlugu Danmarkimi nuna tamakkerlugu siunnersuinermik suliaqarfiup (VISO) kalaallit kulturiannik oqaasiinillu immikkut ilisimasaqarfiusup suliat pinngitsaaliissummik inissiiffiusut, angajoqqaat piginnaasaannik misissuiffiusut misissoqqissavai.
  • VISO-p ilaqutariinnik pineqartunik oqaloqatiginninnissamut pisussaaffeqanngilaq, suliamili angajoqqaat piginnaasaannik misissuiffiusimasuni uppernarsaatit pioreersut naliliiffigisussaallugit.
  • Tamatuma saniatigut danskit kommuniisa suliani maannakkut piusuni, angajoqqaat piginnaasaannik misissuiffiusuni aamma kalaallit meerartaannik pinngitsaaliissummik inissiisoqarnialikkersaarfiusuni tarnikkut misissuutinik atuiniarunik VISO-mik peqataatitsissapput. Suliaqarfik misissuutinut isornartorsiorneqangaatsiarsimasunut taarsiissutaassaaq.

Reem Alsalemili aamma isumaqarpoq suliat pinngitsaaliissummik inissiinernermut tunngasut naammassereernikut suliallu kalaallit merartaannik qitornavissianngortitsinermut tunngasut misissorneqartariaqartut.

- Suliat angjoqqaat piginnaasaat tunngavigalugit aalajangiiffigineqareerlutik naammassineqarnikut suliarineqaqqinnissaat pineqannginnerat uani pineqarpoq. Taamaattumik tamanna Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu oqartussaasut peqatigalugit tamanna sukumiinerusumik misissorusuppara, arlaannik iliuuseqartoqarsinnaanersoq paaserusullugu, taanna oqarpoq.

Aammattaaq immikkut nalunaarusiortup angajoqqaat kalaallit oqaatsit assigiinngissutai pissutigalugit inatsisitigut ikiorneqarnissamut akuersissutinillu tunngaveqartunik paasissutissinneqarnissamut unamminiagaqartarnerat tusarsimavaa.

- Nunap inoqqaavinut tunngatillugu ajornakusoortorpassuaqarpoq aamma suliami matumani, Reem Alsalem oqarpoq.

Inerniliinitoqqat suli tunngavigineqatartut

Naak Keira Kronvold Nunap Eqqartuussisuuneqarfianit taperserneqaraluartoq, imaanngilaq paniata angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarnera atorunnaarsinneqassasoq.

Suliaq immikkoortortaqarfimmit immikkut ittumit, VISO-mit, siorna suliarineqaqqimmat, pinngitsaaliissummik arsaarininnerup atuutsiinnarneqarnissaa inassutigineqarpoq.

Reem Alsalem naapertorlugu tamanna ajornartorsiummut allamut tikkuussivoq.

- Naak angajoqqaat piginnaasai pillugit misissuinerit suliani ukunani atorneqartarunnaarnikuugaluartut, misissuinerni taakkunani inerniliussat eqqartuussivinni aalajangiinernut siunissamilu naliliinermut, ilaatigut angajoqqaat piukkunnaateqarnerannik nalilersuinermut, suli atorneqartarput.

Naalagaaffiit Peqatigiit nalunaarusiortartuisa danskit naalakkersuisuinut allagaasa ilaanni Reem Alsalemip Keira Kronvoldip meerartaarnissaminik aalajangernermini oqartussaasunit akuliuffigineqartarsimanera isumakuluutigalugu aamma erseqqissarpaa.

Keira Kronvold angerlarsimaffimmini Thistedimi. Assi © : KNR/Ann-Sophie Greve Møller

Keira Kronvold oqartussaasunit toqqagassinneqareernermi kingorna naartuersissimasimanini siornatigut apersorneqarnermini oqaluttuaraa. Keira Kronvoldip oqarnera naapertorlugu, naartuersinnissaq imaluunniit meeraq pinngitsaaliissummik arsaarinnissutigineqarnissaa toqqagassaritinneqarpoq.

KNR-ip Keira Kronvoldip isornartorsiutaa Aalborg Universitetshospitalimut, Thistedimiittumut, siornatigut saqqummiuppaa. Taakku nakorsianut tunngasunik oqaaseqarneq ajoramik taamanikkut pisimasuunerartut pillugit oqaaseqarsinnaanngillat.

Reem Alsalemip oqarnera naapertorlugu, Keira Kronvoldip misigisai nammineq pimooruppai, nangilluni oqarpoq.

- Allakkani aamma Keirap kinguaassiuutitigut kinguaassiuutitigullu peqqissutsimigut nakkutigineqarsimanera pinngitsaaliillunilu naartunaveersaatitortitsinertut pinngitsaaliillunilu naartuersinnertut isikkullit apeqquserpakka. Nunap inoqqaavisa arnartaannut niviarsiarartaannullu nunarsuarmi sumiiffinni amerlasuuni taamatut pisoqartarnikuunera sulilu maannamut pisoqartarnera ilisimavarput.

- Tamanna arnap pisinnaatitaaffiinut suniiuteqaannarnani ataatsimut pisinnaatitaaffinnut nunap inoqqaatullu pisinnaatitaaffinnut aamma sunniuteqarpoq. Tamanna ernumanartorujussuuvoq tamannalu sukumiinerusumik tikeraarninni misissorusuppara.

Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu tikeraarnerit qanoq kinguneqarnissaa neriuutigaajuk?

-Tikeraarnitsinni paasissutissanik amerlanerusunik pissarsinissarput, oqaloqatiginninnerunissarput suliamullu soqutiginaatilinnik ataatsimeeqateqarnerunissarput neriuutiginarpoq. Neriuppunga nalunaarusiortut malinnaaqqissaarnerisigut suliaq pingaarutilik maluginiarneqarnerulerumaartoq ajunngitsumillu kinguneqarumaartoq, Reem Alsalem oqarpoq.