Mette Frederiksen: Danskit nunaat assigiinngitsutigut sorsunneqarpoq naliginnaasuunngitsumik

Dronet atorlugit avissaartuutsitsinissaq toqqissisimanngitsitsinissarlu anguniarneqartoq, ministeriuneq Mette Frederiksen oqarpoq.
- Inuttut inuiaqatigiittullu aalassatsinniarluta saassussisoqarpoq, Mette Frederiksen oqarpoq. Assi © : Jens Dresling/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
septembarip 26-at 2025 09:00
Nutserisoq Medea Olsen

Danmark ulluni kingullerni assigiinngitsutigut hybridimik saassussinertut taallugu saassunneqarpoq, danskillu nunaanni assigiinngitsutigut sorsunneq nalinginnaasuunngitsoq massakkut pivoq. 

Ministeriuneq Mette Frederiksen (S), timmisartut inuttaqanngitsut dronet  danskit silaannaqarfianni, ilaatigut mittarfiit eqqaanni, ullut kingulliit pititsereersullu videokkut oqalugiaateqarnermini taama oqarpoq. 

- Dronet sumiiffinni assigiinngitsuni attaveqaasersuutit pingaarutillit nalaanni, sakkutuunniit atorneqartuni inuinnarniillu atorneqartuni, takuneqaqattaarsimappput.  Siunissami taamaatut saassussinerit suli pisassasut naatsorsuutigisariaqarparput, videokkut oqalugiarnermini oqarpoq. 

Nangilluni oqarpoq taamatut saassussinermi toqqissisimajunnaartitsinissaq avissaartuutsitsinissarlu siunertarineqartoq sillimaffissallu paasineqartut.

- Saassussinerit taakku inunnik inuiaqatigiinnillu aalassatsitsiniaanerupput. 

Kinaassutsitik isertuukkaat

Europami suleqatini arlallit ullut kingulliit attaveqarfigai. 

- Pissutsini maanna atuuttuni ilitta Danmarki qanoq ikiorsinnaaneraat,  Nato-mi iligullu qanimut oqaloqatigiissutigeqattaarparput, silaannaqarfipput illersorsinnaaniassagatsigu, taanna oqarpoq.

Saassussinerit taakku sorsunnertut nalinginnaasutut isigineqassanngitsut erseqqissarpaa. Paatsiveerutsitsiniaanerupput toqqissisimajunnaartitsiniaanerullutillu.

- Akeqqamit qunutuumit saqqummernissamut qunugisaqartumit saassussineruvoq, taanna oqarpoq. 

- Oqartariaqarpunga – ingammik Folketingimi partiit ilaannut – saassussinerit assigiinngitsut oqartussaassutsitsinnik upalungaarsimanitsinnillu misiliinissaq kisiat siunertarinngilaat, aammattaarli inuiaqatigiittut politikkikkullu qanoq qisuariarnissatsinnik takunninniarneruvoq, taanna oqarpoq.

Taamaattumik Danmarki mianersortariaqarpoq, aammali eqqissisimajuarnissaq pingaaruteqarpoq, ilanngullugu oqaatigaa.

- Nalunaaruteqapallannissamut, politikkikkut naalakkersuinissamut oqartussaasunilluunniit politiinilluunniit tatiginnikkunnaarnissamut, maanna piffissaanngilaq.

Kukkusoortoqarsinaasoq

Mette Frederiksen naggasiinermini inerniliuppaa, Danmarki ajornartorsiummik aaqqiiniarnermini aatsaat aallartilaaginnartoq - aamma Danmarkimi siornatigut taamaalioreerpugut, taanna oqarpoq.

Taamaattumik ministeriunerup oqariartuut, coronap nunarsuarmi tuniluunnera pillugu aamma oqariartuutigisimasani, uteqqittariaqarsoraa:

- Ilungersunartumik ajornartorsiuteqarnerup aaqqiiviginiarneqarnerata nalaani kukkusoortoqarsinnaavoq, apeqqutillu pilersinneqartuartut tamatigut ingerlaannaq pitsaasumik akineqarsinnaaneq ajorpagut, taanna oqarpoq.

Naalakkersuisulli sapinngisamik amerlanerpaanik, "ajortumeeriniartut" tusarnaaqataanerat aamma eqqarsaatigalugu, pilertortumik paasissutissiiniarlutik suliniuteqartarnissaat erseqqissaatigaa.

- Naak kikkut taamaaliortuunerat oqartussaasunit paasineqarneq ajuleraluartoq, nalunngilarput nuna ataaseq Europap isumannaatsuuneranut navianartorsiortitsisoq, tassa Rusland, taanna oqarpoq.

/ritzau/