Politikerit isumaqatigiittut: Allat pisuussutitsinnik iluanaaruteqaannavissinnaanngillat

Inatsisartuni partiinit tallimanit politikerit isumaqatigiipput. Taakku pissutsit immikkut ittut atorluarlugit nutaamik Namminersorneq pillugu inatsisiliortoqassasoq isumaqarput.
KNR TV-p Inatsisartunit partiit tallimat sinniisaat – aamma Qullermi siulittaasoq, Karl Ingemann aallakaatitsivimmut qinersinissamut atatillugu aggersarsimavai.
februaarip 18-at 2025 07:32
Nutserisoq Connie Fontain

KNR TV-p partiit tallimat Inatsisartunut qinersinissamut atatillugu sapaatip akunnerata siuliani oqallitsippai.

Naallu issiaviit oqilaaraluartut oqallisigineqartut oqimaannerupput. Partiit Namminersorneq pillugu inatsimmik allannguinissamik kissaateqarneq ilaatigut oqaluuseraat:

- Namminersornermut inatsit isiginiarneqartariaqarpoq. Allanngortittariaqarpoq. Taanna avaqqussinnaanngilarput, Demokraatit siulittaasuat, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Partiit siulittaasuisa tamarmik taanna isumatigaat.

Avataaniimmi nunatsinnik ukkatarinnittoqalereernerani ajornakusoortumik inissisimalerpugut, pissutsimilli atorluaasariaqartugut, IA-mi siulittaasup tullia, Aqqaluaq B. Egede ilaatigut isumaqarpoq:

- Isumaqatiginninniarnernut inuiaqatigiittut nukittoorujussuarmik inissippugut. Taamaammat aliasunneriinnavimmik inissisimaffiginagu periarfissanik nutaanik ammaassinertut isigisariaqarparput, Aqqaluaq B. Egede oqarpoq.

Aatsitassanik atuipilunneq?

Piviusulersaarutip ”Grønlands Hvide Guld”-ip kulturikkut illorsuarmi takuteqqaarnerata kingorna oqallittoqangaatsiarneratigut Namminersorneq pillugu inatsit oqaluuserineqalerpoq.

Aatsitassanik atuipilunneq aamma kisitseriaatsit qularnartut. Tamanna aningaasaqarnermik suliaqartut, oqaaseqartut immikkullu ilisimasallit – Danmarkimiittut nunatsinniittullu tamanna oqaaseqarfigaat. Aamma politikerit Illermi sapaatip akunnerata siuliani pulaartorineqartut tamanna oqaaseqarfigaat.

- Aatsitassarsiorneq ullumikkut eqqartorneqarpoq, qanorlu pisuussutit uumaatsut nunatsinniit annissorneqaannarnikuusut, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq, nangillunilu:

- Eqqaamassavarput, ullumikkut namminersornermut inatsit piutillugu aatsitassarsiorfiliorsinnaanngilagut tamakkiisumillu aningaasarsiorfigalugu. Taamaammat taanna siullertut allanngortinneqartariaqarpoq. Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Inatsimmi maannakkutut itsillugu aatsitassarsiornermit iserittat 75 millionit sinneqassagunik naalagaaffimmit tapiissutit affaanut annikillineqassapput – taamaanneralu ajornartorsiutaangaatsiartoq, Erik Jensen isumaqarpoq:

- Namminersorneq pillugu inatsimmi paragraf 8-mi allaqqagami aatsitassarsiornermut tunngatillugu 75 millionit taamaallaat qilaarigamiuk, taannalu anguppagu avitseqatigiinnerit ilanngartuinerillu pisussaammata, taamaattumik nutarterinissaq oqaatigineqarpoq, isumaqarpungalu naalagaaffinngornissamik inatsimmik pilersitsisoqarpat, taamatut taallugu, taava alloriarneq taanna tulliatut ingerlavigissallugu pitsaasuussasoq, Siumup siulittaasua oqarpoq.

Naalagaaffinngornissaq ataatsimoorfiussasoq

Piviusulersaarummi oqariartuutigineqartoq apeqquserneqarsinnaanngilaq. Aatsitassarsiornermik atornerluinerup inerneranut inissinneqarsinnaasut qanorluunniit amerlatigigaluarpata.

Danmarkip Kalaallit Nunaat aatsitassallu atornerluppai. Tamannalu unitsinneqassasoq, politikerit Illermi peqataasut isumaqarput:

- Nutaaliortariaqarpugut, aamma allat uagut pisuussutigut iluanaarutigiinnaavissinnaanngilaat. Uaguusariaqarpoq, Aqqaluaq B. Egede, oqarpoq.

Tamannalu ilaatigut Aqqalu Jeremiassenimit isumaqatigineqarpoq:

- Maannakkut naalagaaffeqatigiinneq, piutillugu allatut ajornaqaaq naligiimmik atugaqarnissarput ujartugassaavoq. Namminersornermut inatsit nutaaq sanasariaqarpoq inuiaqatigiinnut sammisunngorlugu, nunatsinnut sammisunngorlugu, inuiaqatitsinnut atoruminartunngorsarlugu, Atassutip siulittaasua oqarpoq.

NAMMINERSULIVINNISSAMUT KALAALLIT NUNAANNI NAMMINERSORNEQ PILLUGU INATSIT IMA OQARIARTUUTEQARPOQ

Namminersorneq pillugu inatsit § 21 “Kalaallit Nunaata namminiilivinnissamut periarfissai” imatut oqariartuuteqarpoq.

Taanna immikkoortunik pingasunik imatut imalinnik peqarpoq: 

1) Siullermik naalakkersuisut qallunaallu naalakkersuisui Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaa pillugu isumaqatigiissummik akuersissapput

2) Taava Kalaallit Nunaata namminersulivinnissaanut isumaqatigiissut Inatsisartuni nunatsinnilu inuiannit taasititsissutigineqassaaq

3) Inatsisartut inuiaallu kalaallit isumaqatigiissummut akuersillutik taasippata, isumaqatigiissutip atuutilernissaanut Folketingimi amerlanerussuteqartunit akuerineqaqqaassaaq.

Kisianni qanorluunniit isiginnaartut qaqutigoortumik isiginnaagaqarput. Inatsisartuni politikerit eqimattat isumaqatigiittut.

Ataatsimoornerlu tamanna Namminersorneq inatsit isumaqatigiinniutigineqaqqissappat pingaaruteqartoq, Naleqqap siulittaasua, Pele Broberg erseqqissaavoq:

- Kisianni ataatsimoorfigissavagut taakku soorunami qanoq inissikkumaarnersut. Kisianni suniarnerluta aalajangeqqaartariaqarpugut. Isumaqatigiissutigigunarparput namminersornermut inatsisip pituttuutaanera killeqartariaqalerpoq, Pele Broberg oqarpoq.