Sammisaq: Nunarput qitiusoq

Trump Kalaallit Nunaat pillugu isumaqatigiissut pillugu: Nammineq iluarisatsinnik iliorsinnaasariaqarpugut

USA Kalaallit Nunaannut tunngatillugu kissaatigisamisut iliorsinnaasariaqartoq, Donald Trump sisamanngornermi oqarpoq.
- Namminerpiaq iluarisatsitut iliorsinnaasariaqarpugut, Donald Trump Kalaallit Nunaannut tunngatillugu isumaqatigiissut pillugu timmisartumi Air Force One-mi tusagassiortunut oqarpoq. Assi © : Jonathan Ernst/Reuters/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
januaarip 23-at 2026 07:00
Nutserisoq Tabetha Kreutzmann

- Namminerpiaq iluarisatsitut iliorsinnaasariaqarpugut, Donald Trump Kalaallit Nunaannut tunngatillugu isumaqatigiissut pillugu timmisartumi Air Force One-mi tusagassiortunut oqarpoq.

Reuters taama allappoq.

USA-p præsidentiattaaq siuariartoqarsinnaaneranut isumalluarnini oqaatigaa.

Kalaallit Nunaata isumannaatsuunissaanut tunngatillugu Nato-p suleqatiginissaanik USA pilersaaruteqartoq, nutaarsiassaqartitsivik naapertorlugu sisamanngornermi taanna oqarpoq.

- Tamatta suleqatigiinnissarput aalajangiusimavarput. Nato suleqatigalugu suliassat ilaat suliarissavavut, tamannalu eqqortuliornerussaaq, præsidenti oqarpoq.

Tusarliussamik ingerlatitseqqittoq

Donald Trumpip Mark Ruttellu Kalaallit Nunaat pillugu siunissami isumaqatigiissusiortoqarsinnaanera pingasunngornermi isumaqatigiissutigaat.

Ataatsimiinneq Davosimi World Economic Forumip ingerlanneqarnerani pivoq, tassanilu Danmark naalakkersuisut sinniisaannik peqataatitaqanngilaq.

Danmarkip Kalaallit Nunaatalu illersornissamut isumaqatigiissummik 1951-imeersumik oqaloqatigiissuteqaqqinnissamut piareersimanerannik tusarliussap ingerlateqqinnissaanut Rutte danskit naalakkersuisuinit akuerineqarsimavoq.

Isumaqatigiissut USA-p Kalaallit Nunaanniinneranut sinaakkutaassaaq. Tassa imaappoq, NATO aqqutigalugu Kalaallit Nunaata illersornissaanut tunngatillugu USA-p Danmarki ikiussavaa.

USA Kalaallit Nunaannut killilersugaanngitsumik isersinnaatitaavoq, Danmarkili akuersitinnagu nammineq nutaamik atortorissaarutiliorsinnaanngilaq.

Itinerusumik oqaloqatigiinnissamik kissaateqartoqartoq

USA-p Danmarkillu akornanni isumaqatigiissutip annertusarneqarnissaa itigartinnianngikkini, qallunaat ministeriunerat Mette Frederiksen (S) sisamanngornermi oqarpoq.

- Danmarkip, Kalaallit Nunaata USA-llu itinerusumik oqaloqatigiinnissaat tunngaviusumik kissaatigineqarpoq.

- Oqaloqatigiinnerit taakku sukumiisumik eqqartussanngilakka. 1951-imi illersornissaq pillugu isumaqatigiissuteqarpugut. Tamassuma annertusarsinnaanera itigartinngilluinarparput, Bruxellesimi ataatsimeersuarnermut iseriartuutigaluni sisamanngornermi taama oqarpoq.

Aamma Kalaallit Nunaat sakkutooqarnerulernissamut, ilaatigut NATO-p ataavartumik aallartitaanissaanut, piareersimasoq, naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen sisamanngornermi tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.

/ritzau/