Politikerit Siumup naalakkersuisoqataajunnaarnera oqaaseqarfigigaat
Siumut naalakkersuisoqatigiinnit ullumi siusinnerusukkut tunuarpoq.
Siumup siulittaasuata, Aleqa Hammondip naalakkersuisut marluk, tassa Naaja Nathanielsenip (IA) aamma Anna Wangenheimip (D) atuuffimminnit sulinngiffeqarniaqqaaratik Folketingimut qineqqusaarnerannik isornartorsiuinerata kingorna tamanna pivoq.
Aleqa Hammondip tamanna inatsisinik unioqqutitsinerusoraa. Tamannali Qinigaanerup Misilinneqarnisaanut Ataatsimiititaliap siulittaasuata, Iddimanngiiu Jensen Biancop unioqqutitsinerunnginnerarpaa.
- Ataatsimiititaliaq atorfilittatsinnit inatsisinik naliliinermik tigusaqarpoq, tassani naalakkersuisoq Qinigaanerup Misilinneqarnisaanut Ataatsimiititaliamit akuersissuteqarfigineqaqqaartariaqanngitsoq naliliissutigineqarpoq, Iddimanngiiu Jensen Bianco oqarpoq.
Naalakkersuisut siulittaasuata, Jens-Frederik Nielsenip naalakkersuisoqatigiit ingerlaannassasut tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.
Atassut qisuariaateqartoq
Aqqalu C. Jerimiassenip (A) KNR-imit oqaloqatigineqarnermini Siumup nunatta taama ilungersunartigisumi inissisimanerani tunuarnissaa takorloorsimanngikkaluarlugu oqaatigaa.
Taassuma USA-p præsidentiata Donald Trumpip nunatsinnik tiguaarusulluni ukiup affaani tatisimanninnera innersuussutigaa.
Atassut sumi maanna inissisimava?
- Apeqqut pitsak, kisianni tassa taanna akisinnaanissai imaaliinnarlugu maannakkut akiuminaatsippara, Aqqalu C. Jerimiassen oqarpoq.
Taassuma Atassutip siulersuisuunerisa suliaq oqaluuserissagaat naalakkersuisut siulittaasuannut nalunaarutigisimallugu ilanngullugu oqaatigaa.
- Oqariartuutigereernikuuarput iluarinagu taamannak naalakkersuisut allaat piffissartik atorsinnaagaat qineqqusaarnissaminnut taakkulu piumasaqaatigut suli attallutigit.
Atassutip ullumikkut pisoq partiimini oqaluuserereeruniuk siulittaasuata Jens-Frederik Nielsen ataatsimeeqatigiumaarpaa.
- Naalakkersuisut siulittaasuat periarfissittariaqarparput taavalu naapeqatigiiffissatsinnik ujartuiffigisinnaasariaqarlugu suleqataarusukkaluaqigattami
- Apeqqutaaginnarporli naalakkersuisuutitaqartut sinnerisa naalakkersuisuuneq attakkusunneraat imaluunniit qineqqusaarneq pingaarnertut inissisimatikkusunneraat.
Múte B. Egede qisuariaateqartoq
Múte B. Egedep (IA) Siumup naalakkersuisoqatigiinnit tunuarnera uggoraa.
- Soorunami uggornaqaaq suleqatigiinnerup tassunga killinnera. Nunarsuatsinni pissutsit tatisimaneqarnerpullu suli unammillernartumiipput. Tamakku pillugit suli annertuunik suliassaqarpugut, taamaammat killiffik uggornarpoq.
Taassuma Vivian Motzfeldt (S) tassunga ilutigitillugu qulassuteqarfigaa, IA-p siulittaasuata taanna suliaqangaatsiarpoq.
- Aliasuutigaara suleqataajunnaarmat.
Múte B. Egedep Aleqa Hammond taassumalu inatsisinik politikkikkut sakkutut atuinera aamma isornartorsiorpaa.
- Siumut siulittaasuata Sermitsiakkut IA-p Demokraatillu inatsisinik unioqqutitsinerarlugit oqariartoqattaarnera akuerisinnaanngilluinnarakku. Pasilliutit taamaattut eqqunngitsut akuerineqarsinnaanngillat. Isumaqatigiinnata politikkersinnaavugut, assigiinngissutsivut ataqqillugit. Kisianni eqqunngitsut pillugit immitsinnut pasillerata.
Pisoq manna qanoq kinguneqassava?
- Nunanut allanut politikki suli sillimanarpoq. Nunatta inuisalu toqqissisimanerat immeraassutaassanngilaq. Pisoq una tatisimannittunut nukimmik tunisiinnarpoq.
Vivianip partiiminit tunuarnissani isumaliutersuutigivaa. Taamaaliussappat qanoq oqarfigissaviuk?
- Nammineq nalunngeqatiginnissutsi tunngavigalugu aalajangissaaq. Nalunngilara assoroorluni pimoorussillunilu sulisoq. Soorunami partiini sullippaa, annermilli inuiaqatigiit nunaqqatinilu pillugit sulivoq. Taamaammat qularutiginngilara ingerlariaqqinnissamini nunani inuiaqatigiillu salliutillugit sulissasoq.
- Avatitsinnit tatisimaneqarnerput suli taannaavoq. Taamaammat partiitut qalipaatigut tunulliutilaarlugit erfalasorput ataatsimoorfigalugu suleqatigiitta, nunatta killiffia eqqarsaatigalugu.
Kim Kielsenip Siumumi avissaartuuttoqarnera nassuiaatigaa
KNR-ip Kim Kielsen Inatsisartut isaariaanni oqaloqatigigamiuk taassuma pissutsit attortissimassutigilluinnarai malunnarpoq.
- Ilaana pissusissamisuunngilaq, taanna oqarpoq.
Naallu taassuma partiip naalakkersuisoqatigiinniikkunnaarnissaminut aalajangernera isumaqatiginngikkaluarlugu taassuma Naaja Nathanielsenip Anna Wangenheimillu isornartorsiornerat isumaqatigaa.
- Uanga naalakkersuisut siulittaasuusimasuuguma naalakkersuisut ataasiakkaat taamaassimappata oqarfigiinnassangaluarpakka aana matu. Nunarput normu 2-mut inississinnaanngilaq normu 1-iujuaannassooq siullertut inissisimajuaannassooq.
- Aamma tatigeqatigiinneq inatsisartunut utertinnissaa naalakkersuisumut utertoq, qinigaasimanngikkuni aamma ajornakusoortupilussuussooq tatigeqatigiinneq tassani aallarteqqissallugu.
Kim Kielsenip Siumumi ippassaq ataatsimiinnermi naalakkersuisoqatigiinnikkuunnassanerlutik oqaluuserineqarsimanngitsoq oqaatigaa.
- Aamma qanorluunniit oqartigigaluarpata ippassaammat ataatsimiissutigivagut ukua assigiinngitsut. Kisianni aap oqartoqanngilaq anillassasugut.
- Oqartoqarpoq partii siuttua saaffiginnissasoq naalakkersuisut siulittaasuannut ukua assigiinngitsut siumut naammagisimaanngikkaat aamma Inatsisartut gruppiata.
Siumup naalakkersuisoqatigiinnit tunuarniarnerata saqqummiunneqarnera Aleqa Hammondip Jens-Frederik Nielsenimik ataatsimeeqateqaqqammitsiarnerani saqqummiunneqarpoq. Kim Kielsenip tamanna tulluartuusorinngilaa.
- Tassa soorunami uanga pingaartutut isigigaluarpara suli taamatut avammut nalunaaruteqartoqarnani siulersuisuunerit peqatigalugit aniguiffissaasinnaasumik ujartueqqaartariaqartugut. Kisianni taanna kissaatigineqarsimanngilaq, qinikkat tassuunartaatigut qulaatiinnapajullugit taamatut toqqaannaq oqariartuuteqarneq tulluartutut isiginngilara.
Siumup siulittaasorisimasaata oqarnera naapertorlugu Siumup Inatsisartuni gruppiani naalakkersuisoqatigiinnit aninissamut isumaqataanngitsut amerlanerupput.
Ima paasisariaqarnerluni Siumut siulittaasuata ikinnerussuteqarluni ilissi tungissinninngaanniit taamatut aalajangersimasoq.
- Naamik, uani Siumut siulersuisuuneri taamatut isummersimapput tassa taakkua taamatut isummerput. Tusarniaavigisimasuugunitigut uani Siumut siulersuisuunerit tamarmik ataatsimeeqatigisarlugit taavalu tassani aamma pisimasuuguni tulluarnerpaasimassagaluarpoq. Siornatigut taamaattoqartarpoq.
KNR-imit tusagassiortup Siumumi avissaartuuttoqarnersoq apeqqutigimmagu Kim Kielsen itisuumik anersaarpoq, sekundinilu sisamani akissuteqanngeqqaarpoq.
- Isummatigut soorunami assigiinngillat tassuunartaatigut aamma naleqartitagut assigiinngitsut tassani ersersinneqarput assigiinngitsuusut.
Danmarkip nunanut allanut ministeria qujassuteqartoq
Danskit nunantu allanut ministeriata – ministeriusimasullu – Lars Løkke Rasmussen Vivian Motzfeldtimut suleqatigiinnermut qujassuteqarpoq. Taassuma qujassutini Facebookikkut allappaa
- Suliaqarnerup nalaani allamut sangusoqarnissaa kissaatigisarinngikkaluarpara. Suliassaq marluulluta aallartitarput suli naammassiliivinngilaq, Lars Løkke Rasmussen oqarpoq.
- Suleqammik allamik piffissap taama sivikitsigisup ingerlanerani aqqusaagaqaqatiginngaatsiarsimasannik allamik takorluuisinnaavallaanngilanga. Suleqatigiinnerput isumaqatigiiffiujuaannanngilaq. Kisianni avataanit tatineqarnerput ataqatiginnitsinnut nukittorsaataasoq isumaqarpunga. Tamannalu Washingtonimi januaarimi ullunik qaangiinitsinnut atorparput.
Vivian Motzfeldtip naalakkersuisutut atuunnermini suleqatigisimasaa danskit illersornissamut ministeriat, Troels Lund Poulsen assingusumik oqaaseqarpoq.
Taassuma Vivian X-ikkut qujassuteqarfigaa.
- Suleqatigisimasannut Vivian Motzfeldtimut pitsaasumik tatigeqatigiilluarnermillu suleqatigiinnitsinnut qujanarujussuaq. Naalagaaffeqatigiit pillugit pingaaruteqarluinnartorpassuarnik kivitseqatigiippugut. Politikkikkut isumaqatigiissutit angisuut pingaaruteqartullu tulluusimaarutigisinnaasagut. Ajunnginnerpaamik kissaappakkit.