Sammisaq: Spiralilersuineq

Naaja H. Nathanielsenip naartunaveersaasersuisimanermut inatsisissatut siunnersuut allanngortikkusukkaa

Folketingimi ilaasortaq Danmarkimi peqqissutsimut ministerimut arnat naartunaveersaaserneqarsimasut taarsiivigineqarsinnaanissaannut inatsisissatut siunnersuummut tunngatillugu 18-inik apeqquteqarpoq.
IA-mit Naaja H. Nathanielsen arnat akuerseqqaaratik naartusinnaajunnaartinneqarsimasut danskit naalagaaffianniit taarsiivigineqarsinnaanissaat ilaatigut piumasaraa. Assi © : KNR, Henriette Simonsen
juulip 17-at 2026 07:59

Allaaserisaq Naaja H. Nathanielsenip oqaaserisaanut ilanngussinikkut juulip 17-iani nalunaaqutaq qulinut nutarterneqarpoq.

Inuit Ataqatigiinneersup Folketingimi ilaasortap Naaja H. Nathanielsenip spiralilersuisimaneq pillugu arnanut taarsiissuteqartarnissaq pillugu inatsisissatut siunnersuummi immikkoortut pingaarutillit arlallit allanngortinneqarnissaat kissaatigaa.

Taamaattumik Danmarkimi peqqinnissamut ministerimut maanna apeqqutit 18-it nassiuppai.

Assersuutigalugu sooq taarsiiffigineqarnissamut aaqqissuussaq arnanut Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasunut kisimi atuunnersoq paaserusuppaa. Arnat pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsisarnermut ataasiakkaanut tamanut immikkut taarsiiffigineqarsinnaanersut, kiisalu 2028 kingorna aamma qinnuteqarnissamut periarfissaqarnissaa pillugu inatsit allanngortinneqarsinnaanersoq, Folketingimi ilaasortap apeqqutit pineqartut nassiuppai.

- Alloriaqqinnerput pitsaasuuvoq, kisianni inatsisissatut siunnersuummi inaarutaasumi allanngortinneqartariaqartunik immikkoortoqarpoq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.

Inatsisissatut siunnersuut Folketingimi sukumiinngitsumik juunip naanerani suliarineqarpoq.

Arnat 1960-imiit 1991-imut spiralimik, p-stavimik imaluunniit Depo-Proveramik akuersiteqqaarnatik ikkussivigineqarsimasut Danmarkimit taarsiiffigineqarnissamik juulip aallaqqaataa aallarnerfigalugu qinnuteqarsinnaapput. 

Naartusinnaajunnaarsimasut inatsimmi ilanngunneqartariaqartut

Naaja H. Nathanielsen naapertorlugu inatsit inaarutaasumik atuutilinnginnerani pissutsit arlallit erseqqissarneqarnissaat pingaaruteqarpoq.

Aamma Kalaallit Nunaanni angalallutik arnanik taarsiiffigineqarnissamut qinnuteqarusuttunik ikiuisussat pillugit apeqquteqarpoq.

Angalallutik sullissisussat Patienterstatningimit -tassa napparsimasut taarsiiffigineqartarnerat pillugu ataatsimiititaliamit- pilersinneqarput, tassani qinnuteqaatit suliarineqartarlutik.

Angalallutik sullissisussat septembarip ulluisa 28-anniit oktobarip ulluisa 22-ata tungaanut Ilulissani, Uummannami, Aasianni, Qeqertarsuarmi, Qasigiannguani, Maniitsumi Nuummilu paasissutissiissasut, Patienterstatningip siusinnerusukkut KNR-imut oqaatigaa.

Aamma Tunumut kiisalu Kitaanut Kujataanullu angalanissat marluk ukiup tulliani upernaakkut pilersaarutigineqartut ilagaat.

SPIRALILERSUISIMANEQ SUUA?

  • Kalaallit Nunaanni niviarsiaqqat arnallu 4.000-it sinneqartut 1960-ikkunni 70-ikkunnilu spiralilersorneqarput. Tamanna Kalaallit Nunaanni naartunaveersaatinik atuisitsinermi suleriaaserineqarsimasoq – allatut taallugu naartunaveersaatit -  pillugu suliamut attuumassuteqanngitsunit piffissami 1960-imiit 1991-ip tungaanut pisimasut qulaajarneqarput. Niviarsiaqqat naartunaveersaaserneqartut ilai aqqaneq-marluinnarnik allaat ukioqarput.
  • Qulaajaaneq arnat 354-it misiginikuusatik pillugit oqaluttuarput, pisimasullu 488-it misissuiffigineqarlutik. Pisimasut amerlanerpaartaanni arnat akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimapput.
  • Nunarput Danmarkimi taamani amtiuvoq.
  • Qulaajaaneq naapertorlugu spiralilersuiniarneq ilaatigut danskit oqartussaasuisa inuiaqatigiit amerliartornerannut ernumanermut atassuteqarpoq, inuiaqatigiillu kalaallit amerliartornerannut killiliinissamik kissaateqarlutik.
  • DR-imit tusarnaagassiap ”Spiralkampagnen”-ip 2022-mi, qanoq kalaallit arnat arlallit akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimanerat pillugu saqqummiussinerata kingorna oqaluttuaq aallartipiloorpoq.
  • Arnat 143-t spiralilersuisimanermik suliaq pillugu danskit naalagaaffiat eqqartuussivimmut 2024-mi tunniuppaat. Inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsinermut taarseeqqusissutaat katillugit 43 millionit koruunit missaanniipput.
  • Aggustimi 2025-mi – qulaajaaneq saqqummiunneqanngitsiarnerani – qallunaat ministeriunerat Mette Frederiksen arnanut suliamut attuumassuteqartunut Danmark sinnerlugu utoqqatserpoq.
  • Tassunga atatillugu Naalakkersuisunut siulittaasoq Jens-Frederik Nielsen arnanut Danmarkimi peqqinnissaqarfik nunatsinnit 1992-imit akisussaaffigineqalerneraniit akuersiteqqaarnagit naartunaveersaaserneqarsimasunut utoqqatserpoq. Nunatta nakorsaaneqarfiata pisut 15-it ilisimasaqarfigaat.
  • Utoqqatserneq Nuummi septembarip 24-anni malunnartinneqarpoq.
  • Arnat akuersiteqqaarnagit naartunaveersaammik spiralilersorneqartut  naartunaveersaammillu kapuummik Depo Proveramik kapineqartut  danskit naalagaaffiannit ajunngitsorsiassaannik 300.000 koruunik tunineqassapput,  peqqinnissaqarfik 1991-ip tungaanut danskit akisussaaffiginerata nalaani.  Tamanna danskit naalakkersuisuisa decembarimi 2025-mi pisortatigoortumik saqqummiuppaat.

Ilitsersuinerit qinnuteqaammillu paasissutissat Kalaallit Nunaanni oqaatsit atorneqartut tamaasa atorlugit pissarsiarineqarsinnaassasut, Naaja H. Nathanielsenip pingaaruteqartutut isigaa.

- Eqqaamaneqassaaq nunatsinni oqaatsit arlaqarnerat. Kalaallisut saniatigut Tunumiusut aamma atorneqarput, suliallu amerlasuut Tunumi pisimapput. Taamaattumik paasissutissat aamma tunumiusut kiisalu najukkani oqaatsit allat atorlugit saqqummiunneqarnissaat pingaaruteqarpoq, taanna oqarpoq.

Folketingimut ilaasortaq tamanna ilutigalugu isumaqarpoq, kalaallit arnat akuersiteqqaarnagit naartusinnaajunnaarsinneqartut aaqqissuussamut aamma ilanngunneqartariaqartut.

- Danskit naalakkersuisuisa tamanna ilanngunniarnagu sooq aalajangersimanersut naluara. Immaqa naalakkersuisoqatigiit Danmarkimi arnat amerlaqisut danskit inatsisigisimasaat naapertorlugit naartusinnaajunnaarsinneqarnikuunerisa nassuerutiginissaa piareersimaffiginnginnamikku. 

Taamaattumik Naaja H. Nathanielsenip danskit naalakkersuisuisa naartusinnaajunnaartitsineq inatsisissatut siunnersuummi ilanngunneqarpat, tamanna arnanit danskinit issuarneqalernissaa isumakuluutigineraat, eqqarsaatigaa. 

- Kisianni arnat kalaallit naartusinnaajunnaarsinneqarnerat inatsimmi piumasaqaatit ilaattut soorunami ilanngunneqartariaqarpoq, Naaja H. Nathanielsen nangippoq.

Isornartorsiuisoq

Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit (IPPS) aamma  Stenbroens Jurister - tassa ilaatigut pisinnaatitaaffiit pillugit inatsisilerituut - inatsisissatut siunnersuummut tusarniaanermi akissuteqarnerminni ernummatit arlallit saqqummiutereerpaat. 

Assersuutigalugu taarsiissutit aalajangersimasumik 300.000 koruuninut aalajangersarneqarsimanerat isornartorsiorpaat.

Stenbroens Juristerimi inatsisilerituup Sina Parbst Frederiksenip oqarnera naapertorlugu, arnat assigiinngilluinnartunik misigisaqarsimagaluartut akuerseqqaaratillu kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarnermik assigiinngitsorujussuarnik kingunerlutsitsigaluartut, amerlanerusunik taarsiiffigitinnissamut qinnuteqarnissamut periarfissaqannginnerulersinnaapput.

Arnat timikkut tarnikkullu assigiinngitsutigut eqqugaasimasut, ilai meerartaarsinnaajunnaarsimasut, siusinnerusukkut KNR-imut nassuiaatigaa.

Arnat naartunaveersaaserneqarsimasut arlallit ministeriuneq Mette Frederiksen naalakkersuisunullu siulittaasoq Jens Frederik Nielsen (D) utoqqatsernerup Katuami malunnartinneqannginnerani siorna septembarimi naapeqatigaat. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix

Taamaattumik inatsisitigut ikiuuttunit  (Stenbroens Juristerimeersunit), inatsimmi 300.000 koruunit arnat inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsiffigineqarsimanerannut taarsiissutitut kisimik tunniunneqassasut erseqqissumik allassimasassasoq kissaataavoq.

Aningaasat amerlassusiisa allanngortinneqarnissaat 'ajornakusoortoq'

Naaja H. Nathanielsenilli taamatut aaqqiissuteqarnissaq qanoq ilusilerneqassanersoq takujuminaatsippaa.

- Maannakkut qanoq aaqqiisoqarsinnaanersoq takujuminaatsippara, kisianni suliap ingerlanerani tamanna soorunami apeqqutigissavarput, taanna oqarpoq.

Ukioq naatinnagu 1992-ip kingorna – Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfik akisussaaffigilernerata kingorna – akuerseqqaaratik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimasut nunatta naalakkersuisuinut taarsiiffigineqarnissamik qinnuteqarsinnaapput. Arnat 100-t sinnerlugit qinnuteqareerput.

Tassani taarsiissutit 300.000 koruuninit pallillugit amerlassuseqarput.

Naaja H. Nathanielsen siornatigut inatsisinut naalakkersuisuusimasoq spiralilersuisimanerlu pillugu naalakkersuisut oqaaseqartartuat, aaqqissuussap kalaallisuunngortinneqarneranut ilusilersueqataavoq.

Qinnuteqaatit maanna Frederiksen Law-imit suliarineqarput.

Danmarkip taarsiissutit 300.000 koruunit sinnerpagit, Kalaallit Nunaat aamma taamaaliorneqassava?

-Tamanna Naalakkersuisut aalajangissavaat. Aningaasat annertussusaat allanngortinniarlugu ajornakusoortoq isumaqarpunga. Immaqa immikkoortut allat allanngortinneqarsinnaapput, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq nangillunilu:

- Naalakkersuinikkut inissisimaneq suliallu ajornakusoortuunera eqqarsaatigalugit aningaasat annertussusaasa allanngortinnissaat ajornarnerussasoq naatsorsuutigaara.

IPPS-ip Stenbroens Juristerillu tunngavilersuutaat paasilluarsinnaallugit, Naaja H. Nathanielsenip ilanngullugu oqaatigaa.

- Naalakkersuinikkut suliassarput tassaavoq: inatsisissatut siunnersuutip maannamit pitsaanerulersinnissaa. Naalakkersuinikkulli anguneqarsinnaasut eqqarsaatigalugit oqimaaqatigiissaarisoqartariaqarpoq, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.

Inatsisissatut siunnersuut Folketingimi aggustip ulluisa 14-anni siullermeerneqassaaq.