Københavnimi suliniutip nutaap meeqqat inuusuttullu kalaallisut atuartinneqarnissaat qulakkiissagaa
Naak Danmarkimi meeqqat inuusuttullu Kalaallit Nunaanneersunik, Savalimmiuneersunik imaluunniit EU-mi nunaneersunik angajoqqaaqarpata, oqaatsit ilitsoqqussatik atorlugit atuartinneqarnissartik pisinnaatitaaffigigaluaraat, kalaallisut atuartitsinissamik neqeroortoqarpallaanngilaq.
Danmarkimi kommunini anginerpaani, kalaallisut oqaatsit ilitsoqqussatik atorlugit atuartitsinissamut Københavns Kommune kisiartaagallarluni neqerooruteqarpoq.
KNR-i kommuninut anginerpaanut arfinilinnut attaveqarpoq. Aarhusip aamma Esbjerg Kommunep kalaallisut atuartitsinissamik ukiuni kingullerni arlalinni neqerooruteqartoqarsimannginnera paasissutissiissutigaat.
Aalborg Kommune kalaallisut atuartitsinermik ukioq atuarfiusoq 2016/17-imi kingullermik neqerooruteqarpoq, massa Odense Kommune kingullermik ukiut tallimat matuma siorna neqerooruteqartoq.
Vejle Kommune kalaallisut atuartitsinissamik siornatigut neqerooruteqartoqarsimasinnaaneranik ilisimasaqanngilaq.
Kommunit naapertorlugit, atuartitsisoqarnissamik neqeroorutinut peqataaniarlutik nalunaartartut ikippallaarneranik pissuteqarpoq. Inatsisit atuuttut malillugit, meeqqat inuusuttullu ikinnerpaamik aqqaneq-marluk peqataanissamut nalunaarsimappata, kommuni atuaqatigiinnik pilersitsisussaatitaavoq.
Aarhusimili Kalaallit Illuutaanni pisortaq Marie Annelise Kahlig aperigaanni, kalaallisut atuartitsineq piumaneqartorujussuuvoq.
Kommuninut qaammatip aallartisimalernerani qinersisoqarnissaa sioqqullugu, Aarhusimi Kalaallit Illuutaanni qinersinissamut oqallinnermi oqaluuserisassanut ilaavoq.
- Ilaqutariit kalaallisut tunuliaqutallit Danmarkimut nuunnikut amerlapput, angajoqqaallu meeqqamik kalaallisut oqaatsiminnik patajaallisaanissamik kissaateqarput, taanna oqarpoq.
- Taamaattoq Aarhus Kommuneata piumasaqaatigisaatut, inuit aqqaneq-marluk ataatsikkut peqataanissamut nalunaartarnerat qaqutigoorpoq, Marie Annelise Kahlig oqarpoq, piumaneqartarnerali akuttukkajuttartoq nassuiaatigaa.
Inuit meeqqamik inuusuttuutimilluunniit kalaallisut atuartinneqarnissaannut pisinnaatitaaffeqartut ilisimavaat?
- Kalaalerpaalussuupput tamatuminnga pisinnaatitaaffeqarlutik ilisimanninngitsut. Taamaattumik qaammarsaanerunissarput aallartissavarput, taanna oqarpoq.
Attaveqaqatigiinnermi ‘arlaatigut’ ajutoortoqartoq
Peqataanissamut nalunaartoq ataasiinnaagaluarpalluunniit kalaallisut atuartitsineq pilersinneqartassasoq, Københavns Kommunemi meeqqat inuusuttullu ataatsimiititaliaata maajimi aalajangiuppaa. Taamalu kommunip aqqaneq-marlunnik peqataanissamut nalunaartoqartarnissaa pillugu piumasaqaataanit allaaneruvoq.
Tamannalu kalaallisut atuartitsisoqartalerneranik kinguneqarpoq.
Enhedslistenimeersoq kommunimi politikeri Gorm Anker Gunnarsen siunnersuuteqartuuvoq. Københavns Kommunemi kalaallisut atuartitsisoqarnissaa pillugu 2017-imiilli ataasiinnarmik saaffiginnittoqarsimanera taassuma tupigusuutigaa.
Savalimmiormiutulli atuartitsisoqarnissaanik piumasaqartoqarnera allaaneruvoq. Modersmålsskolen i Københavnimi oqaatsinik ilinniarnermik neqerooruteqartartumi savalimmiormiutut atuartinneqartartut immikkoortut marluupput pingatsingajalerlutillu, atuarfik paasissutissiivoq.
- Københavnimi kalaallisut savalimmiormiutullu nagguillit amerlaqatigiipajaarput, marluutillugilli naleqqiukkaanni, angajoqqaanut kalaaliusunut attaveqaqatigiinnermi arlaannik ajutoortoqarsimavoq, taamaalilluni oqaatsit ilitsoqqussatik atornissaannut pisinnaatitaaffeqarnerannik sianigisaqannginnerinik kinguneqarpoq, Gorm Anker Gunnarsen oqarpoq nangillunilu:
- Taamaammat allatut ingerlaqqittariaqartugut isumaqarpugut. Peqataanissamut nalunaannginnermi, immaqa allat atuaqatigiinni peqataanersut misissorneqartarsinnaapput imaluunniit atuaqatigiinnik peqarnersoq ilisimaqqaarneqartassasoq.
Københavs Kommune innuttaasunut kalaallisut tunuliaqutaqartunut oqaatsit ilitsoqqussatik atorlugit atuartinneqarnissaminnut pisinnaatitaaffeqarneri pillugit paasissutissiinissani pikkoriffigaa?
- Naamerluinnaq. Taamaattoqarnikuunngilaq, tamanna pingaartissimanngilaat. Oqaatsit ilitsoqqussat atorlugit atuartitsineq apeqquserneqarujussuarnikuuvoq, Gorm Anker Gunnarsen oqarpoq.
Kulturi angerlarsimaffimmukaallugu
Københavnimi kalaallisut atuartitsinermut neqeroorummik atuisut angajoqqaat ilaat tassaavoq Camilla Maahr, ernermi arfineq-marlunnik ukiullip peqataanissaanut nalunaarnikoq.
Taassuma ernera atualermat, oqaatsit ilitsoqqussat atorlugit atuartitsinermik neqerooruteqartoq takuaa. Oqaatsit pillugit atuartitsinermi nalunaarsuutit peqataanissamut nalunaarfigineqarsinnaasut misissuataarnerini, kalaallisut atuartitsineq nassaassaanngilaq.
- ‘Kakkaak, kalaallinut Danmarkimiittunut oqaatsimik pigiinnarsinnaanissaannut neqeroorneq ajorneratta’ Camilla Maahri taama eqqarsarnini eqqaamavaa.
Taanna aasaanerani atuanngiffeqanngitsiarnerani Modersmålsskolenimut allappoq, “imaaliallaannaq” qisuariarfigineqartumik. Saaffiginnissut Københavns Kommune kalaallisut atuartitsineq pillugu pilersitsinissamut nutaanik inatsiseqalernerani, tassa ataasiinnarluunniit peqataarusulluni nalunaarpat atuartitsisoqartalernissaa, ataatsikkut pipput.
Modersmålsskolen kalaallimik ilinniartitsisumik aasap ingerlanerani atorfinitsitsipput atuartuuteqalerlutillu.
Camilla Maahri Nuummi peroriartortup inuit attaveqaqatigiittarfiatigut Instagramikkut periarfissaq pillugu paasititsineratigut, peqataarusullutik nalunaartut amerlipput.
Meeqqat inuusuttullu tallimat maanna atuartuupput, kalaallisut sapaatip-akunneranut ataasiarlutik atuartinneqartarlutik.
- Naak danskinit kingoqqisuugaluarlunga, kalaallit kulturiannut attaveqarlunga misigaanga, Nuummi peroriartornera pissutigalugu. Taamaattumik angerlarsimaffitsinni kalaallisut oqalunnissarput aamma ernera Kalaallit Nunaannut attaveqartissinnaanissaa pingaartitaraara. Kalaallisummi atuartitsinermut peqataasarnermigut, kalaallit kulturiannik angerlaassisutut issinnaasarpoq, Camilla Maahr oqarpoq.
Siaruarterineq
Modersmålsskolenimi Københavnimi Tove Ditlevsens Skolemiittumi pisortap Unn Kristensenip, kalaallisut atuartitsisoqartalernerata piviusunngortinneqarnera nuannaarutigaa.
Neqeroorutip Københavnimi atuarfinnut siaruarterniarlugu misiliinikuuvoq. Maannali atuartoqalernerani saaffiginninnerit amerliartorusaalerput, taanna oqaluttuarpoq.
- Atuartut pilersinneqarsimalerneranni ajornannginnerulerpoq, siaruarterinissap ajornannginnerulernera pissutaalluni. Periarfissaanerani peqataanissamut nalunaartoqallattaarpoq, Unn Kristensen oqarpoq.
Immikkut suliniut Københavns Kommunemi matumani ukioq atuarfiusumiinnaagallartoq atuuppoq.
- Akuersissut ukiup tullianittaaq atuutissasoq, inunniillu atorluarneqassasoq neriuuteqangaarpugut, Unn Kristensen oqarpoq.
Tamatumunnga ilanngullugu Københavs Kommunemi suliniut, kommuninut allanut assingusumik iliuuseqarnissaannut isumassarsititsisinnaassasoq, Aarhusimi Kalaallit Illuutaanni pisortaq Marie Annelise Kahlig neriuuteqarpoq.
- Neqeroorut Kalaallit Nunaata naalagaaffeqatigiinnermi immikkut inissisimaffeqarneranut akuersinertut immikkullu pisinnaatitaaffeqarneranut ersersitsiniarnermut ilaavoq, tamannalu Danmarkimi innuttaasut kalaallisut tunuliaqutallit atorluartariaqaraluaraat, taanna oqarpoq.