Kalaallit eqimattat Nepalimi qaqqasiortut

Kalaallit eqimattat qaqqasiortartut ulluni makkunani nunarsuarmi qaqqani orniginarnerpaami Nepalimi itivipput. Taakku Himalayami qaqqaq 6.100 meterinik portussuseqartoq, Island Peak qaqiniarpaat.
Misigisassarsiorlutik angalaqatigiit Nepalimi mittarfimmut tikittut Assi © : Privat foto: Rigmor Bohm Villadsen
apriilip 03-at 2026 11:29

Kalaallit arfineq-pingasut Nepalimi qaqqakkut sivingasukkut majuariartorlutik qaqqasiorput.

Angalaqatigiit kalaallit erfalasuannik sakissaminni ilisarnaateqartunik eqimattatut atisaqartut maanna 3.985 meterinik portussuseqartumiipput.

Eqimattat puakkut, nissumikkut uummatimikkullu ullut tamaasa ilungersortinneqartarput, taamaakkaluartorli ajoratik, Rigmor Bohn Villadsenip Ilulissani najugaqartup eqimattamilu angalaqataasup oqaatigaa.

Angalaqatigiit qaqqarsuarnik ‘tupinnartunik‘ apummik qallersimasunik avatangiiseqartut, Rigmor Bohm Villadsenip oqaatigaa.

Rigmor Bohm Villadsen Nepalimi qaqqani apummik qallersimasunik avatangiiseqarluni Assi © : Privat foto: Rigmor Bohm Villadsen

Seqinnarippoq, nunarsuarmilu qaqqat portunersaat, Mount Everest angalanermi ilarujussuani isikkivigaat.

- Ituinneq immaqa taanna pikkunarnerpaajusarpoq, Rigmor Bohm Villadsen oqarpoq

- Portungami aamma qaqqat taavalu ingerlaarusaarluni qummukarusaarluni taamaaleriarluni ammukapiloorluni tasamungarujussuaq, taanna oqarpoq, Gokyo Rilu angalanermini ‘puigunaannerpaatut’ oqaatigalugu.

- Inuit pingasuinnaalluta tassani qaqivarput kisianni nuannersorujuuvoq.

Timikkut tarnikkullu sakkortusoq

Angalaqatigiit aallaqqaammut qulingiluaagaluarput: Ilulissaniit sisamat, Qasigiannguaniit ataaseq, Pituffimmiit ataaseq, Danmarkimiit ataaseq Norgemiillu ataaseq.

Peqataasuni ataaseq portussutsit assiginnginnera pissutigalugu napparsimalerami ammukartariaqarsimavoq.

- Portuliartornerani anerneq uummatillu kassorulunnera taanna malunnartarpoq, Rigmor Bohm Villadsen oqarpoq.

Angalaqataasut Kastrup mittarfiani eqimattatut atisaminnik atorlut. Assi © : Privat foto: Rigmor Bohm Villadsen

Taassuma oqarnera naapertorlugu inuttut qanorluunniit nukittutigigaluaraanni silaannaap allaaneruneranik angalaffiulluni peqqarniinneranik misiligarneqartoqartarpoq.

Anersaartorneq ilungersunarnerulerataarsinnaallunilu uummat tillerulussinnaasoq tamannalu ilungersunartoq, taassuma oqaatigaa.

- Nammineq inuttut ataasiakkaatut inissisimaffipput killiffipput qanorluunniit immaqa nukittutigigaluarluta arlaatigut eqqugaariasaarsinnaavugut, taanna oqarpoq.

Taassumalu nerisassat aamma immikkut ittumik aamma nassuiaatigai.

- Massakkut soorlu uanga ullut arfineq pingasut neqitunngiivippunga, suaasat, naatsiiat, pastat taakku nerivakka, taanna oqarpoq.

Angalaqatigiinni arlallit napparsimalernerat pissutigalugu 4.800 meterinit portussuseqartumit maanna sumiiffigisaminnut 4.000 meterinik portussusilimmut appartariaqarsimapput.

Eqimattamiittulli maanna aaqqeqqittut puaminnillu ajornartorsiuteqarunnaartut, Rigmor Bohm Villadsenip oqaatigaa.

Ataatsimooqqilernerput nuannersuaarpoq tamatta ajunngilagut massakkut, taanna oqarpoq.

Suli ingerlaarfissaqartut

Angalaneralli suli naammassiliivinngilaq. Sulimi portunerusumukassapput.

Suna anguniarpaat? Tassa qaqqap Island Peakip 6.100 meterinik portussuseqartup qaqinissaa.

Angalanermi aqqutaani Himalayap qaqqaanut isikkiviat Assi © : Privat foto: Rigmor Bohm Villadsen

Tamatumali angunissaanut eqimattap sumukarnissaminnut sumullu killinnissaminnut pilersaarut maleqqissaartussaavaat.

Eqimattat aatsaat siullermeertumik angalaqatigiinngillat.

Taakku ukiut pingasut matuma siorna angalaqatigeeqqaarput, Rigmor Rohm Villadsenilli qaqqasiornermi atortulersorluni qaqqasiornissani aatsaat siullerpaamik misilissavaa, tamannalu pissangagalugu oqaatigaa.

- Uani massakkut ingerlanitsinni pisuinnaavippugut taava nammineq unamminarluni taanna ingerlaarfik. Taava kisianni uani 6.100 sinnilaarlugu qaqeriartussaagatsigu tassani qaqqasiutit sermikkoorutillu atortussaagatsigit taanna pissanganarpoq angusinnaanerlugu, taanna oqarpoq.

Rigmor Bohm Villadsen sherpa, Himalayami qaqqusiornermi piginnaasaqarluarnerminnik qaqqasiornermilu atortorissaarutinik nammattutut ilisimaneqarluartuniittoq assiliseqatigigaa.. Assi © : Privat foto: Rigmor Bohm Villadsen

Angalanermi ataatsimoorluni misigisaqarnissaq aamma qaqqasiornissamut misilittaarusuttunut periarfissiinissaq siunertaavoq.

Qaqqat portuneruneranni silaannaap naqitsinera qaqqasiornissamut ilungersunarnerusartoq tamannalu angalaqatimi timiminni malugisinnaagaat taassuma oqaatigaa.

Eqimattat Nepalimi illoqarfiit pingaarnersaannut Kathmandumut apriilip arfineq-aappaanni uteqqissapput nunatsinnullu apriilip qulinganni angerlaqqissallutik.