Saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfik paatsuungatitsisoq: - Excelimi kisitsisaanngilagut

Naja Lyberth, Klaus Frederiksen aamma Margrete Johansen saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfimmit siunertarineqartut ilagaat. Qulartoqangaatsiarporli.
Mette Frederiksen aamma Jens-Frederik Nielsen (D) spiralilerilersuisoqarnerani arnat eqqugaasimasut pilersitaannik aqutsisut gruppiannik utoqqatsertoqarnerup Katuami malunnartinneqannginnerani naapeqatiginnipput. Naja Lyberth nerriviup isuani issiavoq. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
oktobarip 03-at 2025 07:31
Nutserisoq Connie Fontain

Ministeriunerup Mette Frederiksenip Danmark sinnerlugu arnanut spiralilerneqarsimasunut utoqqatsernerani qullilinerit, eqitaarinerit minnerunngitsumillu oqaatsip  ‘utoqqatserpunga’ Katuaq sapaatip akunnerata siualini pingasunngornermi ulikkaarpaat.

Arnat tamanna ukiorpassuarni qaangiinissaminnut utaqqisimavaat.

Mette Frederiksenip utoqqatsernissaanut ullut marluk sioqqullugit arnanut eqqugaasimasunut aningaasatigut taarsiissuteqarsinnaanermut periarfissaasinnaasoq aamma ammarneqarpoq. Saammaateqatigiinnissamut aningaasaateqarfiliornialersaarneq naalakkersuisut siulittaasuannut, Jens-Frederik Nielsenimut oqaluuseriniaraa, tusagassiuutinut nalunaarutaani allassimavoq:

- Spiralilersuisimanermi suliani arnanut allanullu kalaallinut aaqqissuussaasumik immikkoortitsilluni pissusilersortarnerit, kalaaliunertik piinnavillugu allatut pineqartartut pillugit inuttut ataasiakkaatut aningaasatigut ajunngitsorsiassaqartinniarlugit, saammaateqatigiinnermut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissamik naalagaaffiup kissaateqarnera oqaloqatigiissutigissavarput.

Taarsiissuteqartoqarnissaanik piumasaqarnerit

  • Arnat spiralilersuinermi suliami eqqugaasimasut 143-t danskit naalagaaffiat eqqartuussivimmut 2024-mi marsimi sassaqquaat. Taakku naalagaaffik inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisimasutut ataatsimut 43 millioningajannik taarsiiffigineqarnissartik piumasaraat. Tassa inummut ataatsimut 300.000 koruunit. Suliaq 2027-p aallartinnerani eqqartuussivimmi suliarineqassangatinneqarpoq.
  • Inuit 27-it ‘inatsisitigut ataataqanngitsunik’ ilisimaneqartut danskit naalagaaffiat inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisimasutut 2023-mi februaarimi aamma sassaqquaat. Taakku immikkut 125.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissartik piumasaraat. Tassa katillugu 3,3 millionit koruunit. Eqqartuussivimmi suliaq 2026-mi oktobarimi novembarimilu suliarineqassangatinneqarpoq.
  • Inuit sisamat 1950-ikkunni ukiunilu qulikkaani tulliini eqqunngitsumik meeravissianngortinneqarsimaneq pissutigalugu danskit naalagaaffiat taarsiissuteqarnissaanik piumasaqaateqarfigaat. Taakku ataatsimut 1 millionit koruuninik – tassa immikkut 250.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissartik piumasaraat. Suliap qaqugu eqqartuussivimmi suliarineqarnissaa suli aalajangerneqanngilaq.

Tassunga atatillugu siunertarineqartut aperigaanni qularneq annertuvoq.

- Eqqarsaatigineqartoq tunngaveqarpallaarpalunngilaq. Tamanna uagutsinnut toqqisisimananngilaq, Naja Lyberth oqarpoq.

Arnanut spiralilerneqarsimasunut suliami oqaaseqartartup, Naja Lyberthip oqarnera naapertorlugu isumassarsiaq saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfiup sumik ilaqarnera erseqqissuliutigineqarnani saqqummiunneqarnera uggornarpoq. Tamannali apeqqutissiiginnarlunilu ernumalersitsimmat.

- Ministeriunerup uagutsinnut (spiralilersuineq pillugu suliami aqutsisoqatigiit aaqq.) nassuiaateqarnerani taarsiiffigineqarniarluta journaligut tunniutissagivut paasivara. Tassanilu arnaqatikka sinnerlugit toqqissisimanngilluinnalerpunga, nalunngilarami journalitta nassaariniarnerat ajornakusoorluinnartoq, Naja Lyberth oqarpoq.

Spiralilersuinermik suliaq kalaallit niviarsiaqqat arnallu tusindilikkaat danskit oqartussaasuinit 1960-ikkunni 70-ikkunnilu spiralilersorneqarnerannut tunngassuteqarpoq. Nalunaarusiami Kalaallit nunaanni naartunaveersaasersuinermut tunngassuteqartumi arnat ilisimannittutut nassuiaateqarnerminnik saqqummiussititsisinnaasut 354-it akuersissuteqaratik spiralilerneqarsimallutik oqaatigaat.

Arnat arlallit journalitoqqaminnik pissarsisinnaanngillat. Nakorsaaneqarfiullu oqarnera naapertorlugu tamanna journalist nunatsinni sumiiffinni assigiinngitsuni 18-ini karsini, allagaataasivinni, qaliarsuanilu assigiinngitsuni toqqorsimatinneqarnerannik pissuteqarpoq. Tamatuma saniatigut journalist arlallit piuneerutsinneqarsimanngikkunik ikuallattoqarnerani annaaneqarsimapput. Tamanna nakorsaanerusimasup, Henrik L. Hansenip KNR-imut nassuiaatiginikuuaa.

- Taamaammat taama periuseqartoqassappat toqqissisimanngilluinnarpunga. Eqqartuussivik aqqutigerusunnerullugulu eqqartuussiviup oqaasia pissarsiarerusunneruara, Naja Lyberth oqarpoq.

Tatiginninngitsoq

Aamma Klaus Frederiksenip saammaasseqatigiinnissamik isumassarsiaq toqqissisimaffiginngilaa. Taanna inatsisitigut ataataqanngitsunut danskit naalagaaffiannit taarsiiffigineqarnissamik piumasaqartunut oqaaseqartartuuvoq.

- Aningaasaateqarfik taama ittoq, qanoq piniarnera qanorlu atorneqarnissaa tatiginngilluinnarpara. Saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissamik kissaateqarnera pillugu oqaatsit kusanartut eqqaassanngikkaanni allamik paasissutissiiffigineqanngilagut, taanna oqarpoq.

Taarsiullugulu Klaus Frederiksen ernumalerpoq.

- Aningaasaateqarfimmik taama ittumik suna anguniarneqarpa? Suliaq sivitsorsarlugu uukapaatinniarsariniarpaatigut? Ilisimanngilluinnarparput.

Inatsisitigut ataataqanngitsut 26-t danskit naalagaaffiat 2023-p aallartinnerani eqqartuussivilersuunniarpaat. Taakku danskit naalagaaffiat inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisimasutut katillugu 3,3 millionit koruuninik taarsiissuteqaqquaat.

Inatsisitigut ataataqanngitsut tassaapput nunatsinni uersakkat. Meeqqat nunatta kitaani 1963-ip siornatigut uersakkanut nunattalu sinnerani 1974-ip siornatigut uersakkanut ataatassarsiuunneqarsinnaanngillat. Meeqqat taamaalillutik ataatami kinaaneranik paasiniaanissamut pisinnaatitaaffeqanngillat imaluunniit ataatami kinguliaanik kinguliaqalernissamut kingornussinissamullu pisinnaatitaaffeqaratik.

Klaus Frederiksenip (saamerleq) oqarnera naapertorlugu inatsisitigut ataataqanngitsut takunngitsuusaarneqarput. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix

Eqimattattaaq naalagaaffimmit utoqqatserfigineqarnissartik piumasaraat. 

Tamanna ministeriunerup arnanut spiralilersorneqarsimasunut suliami utoqqatsissuteqarnerani inatsisitigut ataataqanngitsut ataasiakkaat Katuap saavanut malunnartippaat.

- Takunngitsuusaarneqartutut immikkoortinneqartutut misigisimavugut, naalagaaffiummi suniarnera suli ilisimanngilarput. Taamaammat Katuap saaniilluta uagut aamma maaniilluta Mette Frederiksenimut eqqaasitsissutiginiarparput, Klaus Frederiksen oqarpoq.

Excelimiinngilagut

Margrete Johansen meeravissianngortinneqarsimasut sisamat danskit naalagaaffianit taarsiiffigineqarnissamik piumasaqartut ilaat aperigaanni paatsuunganartoqavissorpoq. Tamanna arnanut spiralilersorneqarsimasunut utoqqatsernermi oqaaserisaanut pingaartumik tunngassuteqarpoq.

Utoqqatserneranimi kalaallit allat danskit naalagaaffiannit immikkoortinneqarsimasut aamma ilanngunneqarput.

- Taamaammat imminut aperisoqarsinnaavoq utoqqatsernermi taassani kikkut ilanngunneqarpat? Arnat spiralilerneqarsimasut ilaanerat qularnanngilaq, kisianni allallu sinneri qanoq isumaqartippai?

Allanut simiginnarneqarsimasunut utoqqatserneq ima oqaasertaqarpoq

- Nalunngilarput aaqqissuussaasumik kalaallinut immikkoortitsilluni pissusilersortarnerit allat nuanniitsut aamma pisartut. Kalaaliunertik piinnavillugu allatut pineqartarput. Danmark sinnerlugu utoqqatserpunga, aammali sumiginnakkat allat Danmarkip akisussaaffigisai utoqqatserfigaakka: kalaallit aaqqissuussaasumik inunnit allanit allaanerusutut aamma kunngeqarfimmi innuttaasunut allanut sanilliullutik suunnginnerusutut pineqartartut utoqqatserfigivakka, Mette Frederiksen tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

Mette Frederiksenip oqaluttuarisaanermik qulaajaanerup ukiualuit qaangiuppata piareernerani utoqqatsernermi kikkut ilaatinneqarnersut ersarissarneqarumaartoq, KNR-imit apersorneqarnermini siusinnerusukkut nassuiaatigaa. Qulaajaanermi Nunatta Danmarkillu Sorsunnersuup Aappaanit ullumimut oqaluttuarisaanerat misissorneqarpoq.

Tamannali Margrete Johansenip paatsuunganeranut annikilliinngilaq. Taassumalu Naja Lyberth aamma Klaus Frederiksen assigalugit saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfimmik isumassarsiaq nuannaarutigivallaanngilaa.

- Saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfik takorlooraanni tamatta immikkut qanoq aqqusaagaqartitaasimanerluta nassuiaatigissagutsigu taava aningaasatigut kikkut sumut taarsiissanersut qanoq naatsorsorneqassappat?

Tamanna Margrete Johansenip kingunerluutigisaanik utertitsivoq.

- Danskinit ilaqutarsiartaarisimasannik qanoq annersarneqartarsimatigininnut tunngava? Meeraaninni danskinit uannik meeravissiartaarsimasut angutitaannit assigiinngitsunit naapertuilluanngitsuliorfigineqartarsimanikka qanoq amerlatiginersut? Qanoq iliuuseqartoqarnissaanik takorluuinerat takujuminaatsippara, tamannali nassuiaatigisariaqarpaat, taanna oqarpoq.

Margrete Johansen danskinit aappariinnit 1951-imi meeravissiartaarineqarpoq. Tamatuma kingorna aappartiit Danmarkimut nuummata taassuma kalaallisut kulturini oqaatsinilu annaavai.  Assi © : KNR/Ann-Sophie Greve Møller

Meeravissianngortinneqarsimasut sisamat 1950-ikkunnit ukiut qulikkaat tulliini nunatsinnit Danmarkimut meeravissianngortinneqarnerminni inuttut pisinnaatitaaffitsik unioqqutinneqarsimanerarlugit taarsiiffigineqarnissamik piumasaqarput. Taakku oqaatsitik, kulturertik ilaqutaviminnullu attaveqarnertik annaavaat. Kalaallit angajoqqaat arlallit meeravissianngortitsineq akuersissuteqaratik pisimasoq kingorna oqaatigaat.

Margrete Johansenip danskit naalakkersuisuisa taarsiissuteqartoqarnissaanut apeqqutinut ersarissumik akissuteqapallannissaat neriuutigaa.

- Inuunerput pineqarpoq. Excelimi kisitsisaanngilagut. Uagut tamatta inuunermi aqqusaagassaritinneqartunik immikkut inuuneqarpugut, inuttut naligiittut inissaqartinneqarnissarput kissaatigaarput.

Naja Lyberth assinganik oqariartuuteqarpoq. Utoqqatsernermi qaangiinissamut atassuteqaraluartoq pisimasoq suli qaangiutinngilaq.

- Taarsiissuteqarneq uagutsinnut timikkut tarnikkullu ikiligaasimasunut isumassuinermik ataqqinnermillu takutitsinerussaaq. Taarsissuteqartoqannginnera spiralilersuinerup qanoq ilungersunartigineranik iluamik nassuerutiginninnerunngilaq, Naja Lyberth oqarpoq.

KNR-ip isornartorsiuineq ministeriunermut saqqummiuppaa, ilanngutassialli saqqummersinnginnerani Mette Frederiksenip apersorneqarnissaa periarfissaanngilaq.