Nunarsuarmi eqqissiviilliorfiusumi qamuuna eqqissineq imatut angusinnaavat
- Timerput qasukkartillugu aallarniutigeriarutsigu. Itisuumik anersaatulaarluta. Qannarput naalaarlugu.
Sonja Ohlssoni qasukkarsinnaanermut sungiusaat aallartikkamiuk eqqissisimasumik nipeqarpoq.
- Eqqarsaatigalugu, qamanerpiaq kinaanera. Suliassat tamarmik tunuanni. Atassuteqaatit tamarmik tunuanni. Isikkuma inuiaassutsimalu tunuani. Qamanerpiami tassani eqqissineqarnissaanik neriuut saqqummeriartortoq nassaassaavoq, taanna oqarpoq.
Sonja Ohlsson Københavnimi meditationscenteret Brahma Kumarisimik ukiuni kingullerni 40-ni aqutseqataavoq.
Taanna Golo Pilz tysk-indiamiu avatangiisinik immikkut ilisimasalik meditationscentremittaaq ilaasuusoq peqatigalugu maanna Nuummiippoq.
Sonja Ohlsson Nuummi inuit pikkorissarnerminni, innuttaasut illuanni Illorpumi tallimanngornermiit sapaat ilanngullugu pisussami, sumik ilinniartinneqarnissaanik qilanaartuusiiniarpoq.
Aaqqissuussaq Indre ro i en verden i forandring-imik ateqarpoq. Annilaanganerup eqqissiveqannginnerullu aqussinnaalernissaannut, akeqanngitsumik oqalugiartoqarnissaanut pikkorissaasoqarnissaanullu, Peqqissutsimut pikkorissaasoq Laali Berthelsen peqatigalugu Sonja Ohlsson aamma Golo Pitz Nuummi inunnik aggersaapput.
Pisussaq Nuummi inuit massakkut iluaqutigisinnaagaat, Laali Berthelsen isumaqarpoq.
- Nunarsuarmi eqqissiviilliulersitsisunik maanna pisorpassuaqarpoq. Maani nunatsinni kisianni aamma nunarsuup sinnerani, mindfulnessimi (massakkumiinneq pillugu sianissuseq) ilinniartitsisuullunilu inuit ajunnginnerusumik atugaqalernissaannut ilitsersusoq, Laali Berthelsen oqarpoq.
- Taamaammat pingaaruteqartorujussuuvoq, uippakajaarnermik napparsimanernillu pilersitseratarsinnaasunik eqqissiveqanngitsorujussuartut inoorusaarunnaarluta, sakkussanik atuinikkut eqqissineq nassaarisinnaanngussagaluarparput, taanna oqarpoq.
Imminut paarineq iluaqutaavoq
Eqqarsaqqissaarnermik ilinniartitsisoq Sonja Ohlsson nunatsinni sivisuumik eqqarsaqqissaarnermik suliaqarusussimavoq.
Taanna isumaqarpoq, Nuummi inuit Københavnimi nunarsuullu sinnerani inuit allat assigalugit tarnikkut peqqissuunissaq pillugu ilinniartinneqarnissamik aamma pisariaqartitsisut. Inuit amerlanersaannut ulluinnaat imaannaanngissinnaasarmata, taanna naqissusiivoq.
- Suliffimmi ilaquttanilu suut tamarmik allanngorarsinnaasaqaat. Ajornartorsiuterpassuusinnaapput, inuuneq paasiuminaassinnaasaqaaq ulluinnarnilu paasissutissarpassuusarlutik, taanna oqarpoq nangillunilu:
- Tarneq uippakajaaleertarpoq.
Tamatuma saniatigut Nuummi aaqqissuusineq immaqa piffissami naleqquttumi pisussanngorpoq. Qaammatit arfinillit sinnerlugit Kalaallit Nunaata sammineqarnerujussua, Trumpi, sakkussiorneq sorsunnerlu eqqarsaatigalugit.
- Inuppassuaqarpoq nunarsuarmi pisut nunarsuarmilu pissutsit pillugit eqqissiviilliortunik, Sonja Ohlsson oqarpoq.
- Eqqarsaqqissaarneq sakkusatsialattut atorneqarsinnaasoq misilittagaqarfigaara. Eqqarsaqqissaarnerni imminut, avatangiisinik inuppassuarnillu allanik iperaagallarsinnaaneq ilinniartoqartarpoq, taanna oqarpoq.
Kisianni ingilluni, anersaartorluni imminuinnaq nakkutigaluni, nunarsuarmi susoqarneranik malinnaanerminngaanniit immaqalu suliniaqataaniarnermiit ilatsiinnarnerulaanngila?
- Ilumut, aammami taamatut iliortoqarsinnaavoq (suliniaqataalluni, aaqq.). Suliniutillilli naapinnikuusama amerlanersaat nukissaarulluinnalerfiup (’burn out’) killerpiaaniittarput imaluunniit uippakajaarnermik napparsimalertarlutik, Sonja Ohlsson akivoq.
- Kamassaqartoqartorujussuuvortaaq. Aningaasarpassuit kukkusumut atorneqarput, silap pissusianut nalunaarusiat kukkusumut ingerlapput – suliniuteqarnermi sulianut tapersiissutaasinnaasut, tunngaviusumik suna tamarmi kukkusumut ingerlapput. Imminut paarinissamut ilinniartoqarnissaa pisariaqartinneqartoq, taanna oqarpoq.
Aaqqissuussamimi pissarsiaqaataasussat itisuumik anersaartorneriinnaanatillu timit qasukkarsimasuinnaanavianngillat.
Qulequtaasup ’Spiritualitet og globalt ansvar’ iluani inuunermik ‘ajornannginnerusumik kinguneqarluarsinnaanerusumillu’ qanoq inuunissamik aallartitsinissaq aamma ilinniarneqassaaq.
Aamma inuttut CO2-mik aniatitsinermik appartitsisinnaaneq, tassanilu ernumassutinut – silap pissusianik ilungersuanermut - pissutaaqataasinnaasunik aqutsisinnaanissamut iluaqutaasussaq.
Aaqqissuussaq pillugu uani atuarnerugit.