Spiralilersorneqarsimasut taarsiiffigitinnissaminnut qinnuteqarnissamut ikiorneqassapput
Kalaallit arnat akuersiteqqaarnagit spiralersorneqartut taarsiiffigineqarnissaannik ikiorniarlugit immikkut ilisimasallit ukiamut nunatsinni angalassapput.
Allattoq Jaaku Lyberth
Naartunaveersaammik spiralilersorneqartut taarsiffigineqarsinnaanerat danskit naalakkersuisuisa 2025-mi nalunaarutigaat.
Napparsimmavinni eqqunngitsumik passunneqartut taarsiiffigisartagaat Patienerstatningen DR-mut taama paasissutissiivoq
Arnat akuersiteqqaarnagit 1960-miit 1991 tungaanut naartunaveersaammik spiralilersorneqartut 300.000 koruuninik taarsiffigineqarsinnaanerat danskit naalakkersuisuisa decemberip qaammataani 2025-mi nalunaarutigaat.
Arnat 4.500 taarsiiffigitissasut
Arnat spiralilersorneqartut 4500-it missaanniittut taarsiiffigineqarsinnaatitaasut,
Nunamut namminermut peqqissutsimullu ministereqarfimmit siusinnerusukkut nalunaarutigineqarpoq.
Angalaqatigiit immikkut ilisimasallit angalanerat siulleq septemberip naanerani aallartissaaq.
Immikkut ilisimasallit ukioq 2027-mi marloriarlutik angalassapput.
Illoqarfinnut nunaqarfinnullu angalassapput
DR-ip paasisai naapertorlugit angalaqatigiit illoqarfinnut nunaqarfinnullu immikkut toqqarneqartuni saqqummiisassapput.
Angalaqatigiit tassaassapput, inatsisileritooq, peqqissaasoq, kalaaleq tarnip pissusaanik ilisimasalik, nutserisoq, kiisalu eqqartuussisoq soraarneq.
Arnat akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqartut kingunerluutigisinnaasaannik angalaqatigiinnit ikiorneqassapput.
Arnat kalaallit Danmarkimiittut ikiorneqarnissaanik periarfissinneqassasut, DR taama allaaserisaqarpoq.
Angalaqatigiit angalanissaat piviusunngussaaq inatsisissatut siunnersuut folketingemi akuerineqarpat.
Inatsisissatut siunnersuut piaartumik
Angalaqatigiit angalanissaat taarsiissutissaqarnissamullu aaqqissuussaq pillugu inatsisissatut siunnersuut sapinngisamik piaartumik naalakkersuisut saqqummiunniaraat, Danmarkimi naalakkersuisoqatigiilersut partiit sisamaasut oqaatigaat.
Kalaallit arnat niviarsiaqqallu akuersiteqqaarnagit naartunaveersaammik spiralilersorneqarput 1960-ip allartisimalernerani.
Arnat arlaqartut tusagassiorfinnut oqaluttuarput, akuersitinneqaqqaaratik naartunaveersaammik spiralilersorneqarsimallutik.
Statsminister Mette Frederiksen aamma naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen akuersiteqqarnagit naartunaveersaaserneqartunut siorna utoqqatserput.
Tamatumunnga pissutaavoq, peqqinnissaqarfip Danmarkimit akisussaaffigineqarnerata nalaani kingornalu nunatsinnit akisussaaffigineqarnerata nalaani naartunaveersaasersuisoqartarsimammat.
Nalunaarusiaq spiralilersuisimanermi inuit pisinnaatitaaffiinik imaqartoq aggustimi saqqummiunneqarnisaa naatsorsuutigineqarpoq.
Nalunaarusiap pisortatigoortumik saqqumiunneqarnissaa arlaleriarluni kinguartinneqarpoq,
nalunaarusiap nutserneqarnera piffissamik naatsorsuutigisamit annertunerujussuarmik atuisoqartariaqarnera pissutaasut ilagigaat, Inatsisinut Atuutsinneqarnerannut Naalakkersuisoqarfimmit taama paasissutissiissutigineqarpoq.