Issittumi Sakkutooqarfik eqqissisaasoq: Operation Arctic Endurance ima ingerlanneqassaaq
Sakkutooqarnermi sungiusarit nutaat aallartilersut naalakkersuisut pingasunngormat nalunaarutigaat.
KNR-ip Issittumi Sakkutooqarfiup pisortaa generalmajor, Søren Andersen apersuinissaq pillugu umiarsuup Knud Rasmussenip qaavani naapippaa, taasumalu pissutsit oqaasertalerpai.
Taassuma ernumassuteqartut tamanut nunatsinnut piviusumik aarlerinartoqanngitsoq eqqissisimasoqarsinnaasorlu pingaarnerpaatut oqariartuutigaa.
- Tassa inuunerit ingerlaguk, itisuumik anersaartorit, silaginnera soorlu Nuummi ullumikkut nunatsinnilu aamma taamaakkunartoq atorluaruk.
- Siusinnerusukkut oqaatigaara: Pissutsit maanna taamaanneranni Kalaallit Nunaannut siooranartoqartutut isiginngilara. Kisianni siunissami sioraanartoqarsinnaasoq takusinnaavarput, tassungalu iliuuseqartariaqarpugut, Danmarkiinnaanngitsoq, kisianni Natomi nunat tamarmik.
Søren Andersenip Ruslandimi siooranartoqarnera KNR-ip siusinnerusukkut aamma allaaserisaa uani oqaatigaa.
Søren Andersenip kalaallit Issittumi Sakkutooqarfimmut tunngatillugu tapersersuisut tamarmik qujassuteqarfigai.
- Kalaallinit innuttaasunit tapersersorneqangaatsiarluta misigaarput, tamannalu qujassuteqarfigerusuppara.
- Inuit qanoq ikiuussinnaanerlutik, inissaqartitsinissamik amigaateqassagutta inissiami inoqanngitsumi inissaqartitsillutik allaffigaatigut.
Issittumi Sakkutooqarfiup pisortaata sungiusarnerit innuttaasunit qanoq misigineqarsinnaanissaannut oqaaseqannginnermini USA-mut tunngatillugu oqaaseqarnissamut periarfissaqarpoq.
USA-p inissisimanera
Issittumi Sakkutooqarfiup USA sungiusarnermi Operation Arctic Endurancemi peqataarusunnersoq paasiniarlugu attaveqarfigigaa ippassaq saqqummiunneqarpoq.
- Danmark Natomi suleqatigut ukioq manna aappaaguluunniit issittumi sungiusarnissamut qaaqqullugit pilersaarusiornermik ippassaq ataatsimiitsitsivoq. Tassani USA aamma peqataavoq.
USA-mut qaaqqusinermi uukapaatitsinianik qaaqqusisoqanngonnersoq innuttaasumit ullaaq aperineqarlunga allaffigineqarpunga. USA-mik sungiusarnernut peqataatitserusunnersi oqaasertalersinnaaviuk?
- Ingerlaannartumik aamma inunnut eqqissisaaniarlunga oqaatigissavara: Kalaallit Nunaannut piffissami qaninnerusumi siooranartoqanngitsutut isigaarput.
- Natomi ilisamit Natomi ilisamut saassussisoqarnissaa takorloorsinnaanngilaq. Tamanna takorloorsinnaanngilluinnarpara.
Søren Andersenip Amerikamiut ukiut ingerlanerani suleqatigisarneri taagorpai. Soorlu Bosniami, Irakimi, Afghanistanimi aammaartumillu Irakimi.
- Amerikamiummi illersornissaqarfiat ulluinnarni suleqatigisarparput. Ukiuni qulikkaani suleqatigaarput, aamma maani. USA-p Natomilu iligisat allat maannga sungiusariartornissaat nalinginnaasuulluinnarpoq.
Siusinnerusumi sungiusarneq
Sungiusartussanngortoqarnera USA-p Kalaallit Nunaannik tigusiniarnerarneranut tusagassiorfinnit arlalinnit atassuserneqarpoq.
Issittumi Sakkutooqarfiup pisortaata Nato Arctic Lightimik taaguuteqartumik septembarimi sungiusartoq KNR-imut oqaatigaa, taassumalu ukiuunerani, taarnerani nillerneranilu assingusumik sungiusartoqarnissaa kissaatiginerarlugu.
Operation Arctic Endurance masimi pisussaagaluartoq Søren Andersenip manna oqaatigaa. Taassumali siuartitsinissamut isumassarsiaq sumit aallartissimanera naluaa.
- Siusinnerunissaa imaluunniit (siornamit aaqq.) ingerlatiinnarnissaa kissaatigiinnarpara. Isumassarsiaq taanna sumit aallaaveqarnera piviusumik naluara. Sungiusartoqarnissaa isumagiinnarpara, taanna oqarpoq.
Ataavartumik najuunnerulissasut
Illersornissamut ministerip, Troels Lund Poulsenip sakkutuut najuunnerat ataavarnerulissasoq Københavnimi tusagassiortunik pingasunngormat katersortitsinermi oqaatigaa.
Søren Andersenip tamanna aamma nassuiaatigaa.Tamanna Operation Arctic Endurance-ip ukiup sinneranut siammarterneqartussaaneranik pissuteqarpoq.
- Ukiup ingerlaneranut tamanut siammarterinerulaarnissarput piviusumik kissaatiginikuuarput, taamaalilluta ataavarnerusumik najuutissalluta.
Kisianni nassuiaat allatut aamma isigineqassaaq. Illersornissamut Isumaqatigiissutip immikkoortuata aappaani naalakkersuisut Danmarkillu oktobarimi atsiugaanni immikkoortuanik nutaamik: Kalaallit Rangersiinik pilersitsisinnaanissamut periarfissat misissorneqarnissaat isumaqatigiissutigineqarpoq.
Kalaallit immikkoortortassaannut inaarutaasumik aalajangiinissaq isumaqatigiissut naapertorlugu ukioq manna aatsaat pisussaavoq.
- Kalaallit Nunaanni regimentip illersornissamut ingerlatatta ilaanik soorlu attaveqaasersuutinillu pingaarutilinnik paarsisunik qanoq aqutsisinnaanersoq misissorparput.
- Soorlu silaannakkut, nunami eqqissisimatitami Siriusimik aamma soorunami imaani ataavartumik najuunnitsitulli qanoq siusinnerusumit ataavarnerulersissinnaaneripput. Ataajartumik najuunnerput tassani annertusarnerussavarput.
Maannakkut pisut
Søren Andersenip sakkutuut qassit tikissimanersut aalajangersimasumik kisitsisitalernianngilai. Taassumali Nuummi 100-t Kangerlussuarmilu 100-t oqaatigai.
Ukiulli ingerlanerani amerlassusaat allanngussapput.
- Ilaatigut nalinginnaasumik maaneereersut saniatigut allanik ilaqartassanngillat, ilaatigulli amerlanerussapput.
Issittumi Sakkutooqarfiup pisortaata tamatuma saniatigut franskit sakkutuuinit Kangerlussuarmi sungiusartussanik tikittoqarsimasoq oqaatigaa, taakkulu angerlartussanngorunik sakkutuunik allanik taarserneqassapput.
Timmisartulli sorsuutit soorlu F-35-t Kangerlussuarmiissanngillat. Taakku Islandimi Keflavikip mittarfia atornerussavaat.
- Siorna Nuup eqqaani Kangerlussuarmilu najuutingaatsiarpugut, tassani innuttaasut sunnigaaqqangaatsiarput, Søren Andersen oqarpoq.
- Ippassaq ullumilu assersuutigalugu sakkutuut timmisartui marluk Keflavikkimiipput, taakku Kalaallit Nunaata sineriaani alapernaarsuipput, franskillu timmisartuannit orsiissummik ilaqartinneqarlutik.
- Taamaammat immaqa kingullermitulli ersarippallaanngillat, tassa qanoq suliaqartarnermi allaanerusumik misissuivugut.
Borgmesteri piniartullu tusaaniaraat
Oktobarimi sungiusartoqarmat Kommuneqarfik Sermersuumi aamma Qeqqata Kommuniani borgmesterit sakkutooqarnermi sungiusarnissat pilersaarusiorneqarneranni ilaatitsinnginneq isornartorsiungaatsiarpaat.
Issittumi Sakkutooqarfiup isornartorsiuineq tusarpaa, suullu tamarmik pilersaarusiornerminni eqqarsaatigineqartut oqaatigaa.
- Suliatsinni tamani naalakkersuisut kommunillu ataqatigiissaaqatigaagut, taamaalillutik susoqarnissaa ilisimassavaat. Piniarnermut, aalisarnermut allanut tunngatillugu aamma naleqqussaaniarsarivugut.