Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Torernerusumik oqallinnissaq Kuupik Kleistip ujartorpaa

ALLATTOQ:  Jens Thorin
de in

Aalisarneq pillugu torernerusumik oqallinnissaq Kuupik Kleistip ukiortaami oqalugiaammini ujartorpaa.

Nunatta avammut tunisinera ukiumi qaangiuteqqammersumi malunnaatilimmik annertuseriarsimasoq, naalakkersuisunut siulittaasup Kuupik Kleistip ukiortaami oqalugiaammini maluginiagasa ilagaat.

2010-mut sanilliullugu siorna 2011-mi aalisarnermi isertitat 376 millionit koruuninik annertunerusimapput.Tassalu Nunatta avanmmut tunianermini isertitai ukiup siulianut sanilliullugit 25 procentingajammik qaffariarsimallutik. Tassa aalisakkat assigiinngitsut malunnavissortumik akigissaarnerulersimapput.

Taamammat aalisarneq pillugu torernerusumik oqallinnissaq Kuupik Kleistip ujartorpaa, tikkuarlugulu oqallinneq ukiumi qaangiutereersumi sakkortusimasoq:

- Aalisarnerup aaqqissuussaanerata aamma aqunneqarnerata allanngortikkiartornerani naalakkersuinikkut oqallinneq sakkortusimavoq aamma siornatigut takuneqarsimanngitsumik akersuuffiulluni, naalakkersuisut siulitatasuat Kuupik Kleist taama oqarpoq.

Taassumalu uggoraa, aalisarneq pillugu oqallinnermi ajortuinnarnik ineriartortoqartoq oqariartuutigineqarniartarmat.

- Naak aalisarneq ataatsimut isigalugu siornatigumut naleqqiullugu pisassatigut annikillileriffigineqanngikkaluartoq aammalu pingaartumik akit qujanartumik qaffakkiartornerisigut aalisarnermi aningaasarsiorneq pitsanngoriangaatsiarsimavoq ilaatigullu tamanna suusupagineqarluni aalisarnerup ingerlanera ajortuinnarmik eqqartuiffigineqarsimammat.

Tassalu torernerusumik pissuseqarluni eqqornerusunillu tunngaveqarluni oqalllinnissaq ujartorpaa.

- Soorlu aalisagartassiissutit eqqarsaatigalugit oqaatiginiarneqartarpoq massakkut naalakkersuisuusut ikilisaarujussuarsimasut, arlaleriarluni tamanna oqaatigineqartarpoq, eqqoranilu. Aalisagartassiissutaasarsimasut ukiut ingerlaneranni qiviaraanni allanngungaanngillat ilaatigullu aalisakka ilaannut qaffanneqalaartarsimallutik. Aamma aalisarnerup ataatsimut isigalugu aningaasarsiutaanerata eqqartorneqarnerani oqaatiginiarneqartarpoq aningaasarsiornikkut ajorluinnartumik ingerlasoqartoq, kisianni kisitsisit tutsuiginartut aamma pisortatigoortut  takutippaat qaffakkiartuinnartumik ukiuni kingullerni aningaasarsiornikkut isaatitsissutaasoq.

Aamma aalisarnermit tunisassiat MSC-imik ilisarnaaserneqarnissaat Nalakkersuisut siulittaasuata ukiumi matumani sulissutissatut pingaartutut isigaa;

- Tuniniaanermi unammillertigut tamarmik taamatut ilisarnaasersuinermik anguniagaqarput ilaatigullu misigisimavugut kinguussaanaveersaartariaqarluta unammillertitsinnut naleqqiulluta. Takuneqarsinnaasoq tassaavoq aalisakkat taamatut ilisarnaasersukkat akigissaartinneqarnerusut ilaatigullu pisiniartartut aningoorsuit nungusaataanngitsumik aalisarneqartutut ilisarnaasersugaangitsunik pisiumajunnaartartut,  taamaattumik  siunissaq eqqarsaatigalugu anguniagaq pingaartupilussuuvoq. Pingaaruteqarnerpaavoq aalisarnermik inuussutissarsiuteqartut siunissaqarlutik aammalu tunisassiamik akigissaartinneqarnissaat qulakkeerneqarnissaa, naalakkersuisut siulittaasuat Kuupik Kleist taama oqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.