Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq
Inatsit nutaaq eqquinerluppoq
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Atuaruk
SIK-p GA-llu Naalakkersuisut erseqqissumik isummeqquaat
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.
Atuaruk
Nunatsinni allannguinerit annertuut pisussanngorput
Ukiut tulliuttut pingasut Kalaallit Nunaanni allannguinerit annertuut pisussaapput nunatta nunarsuarmioqataanermi peqataanerulernissaa anguniarlugu. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoq Maliina Abelsen IA siunissaq pillugu annertuunik pilersaaruteqarpoq.
Atuaruk
Sinniisuuneq ilaasortat taperserpaat
Kommuneqarfik Sermersuumi AK-mi ilaasortat kattuffitsik naammagiunnaaraat KNR.gl-mi uani sapaatip akunnerani sammivarput. AK-mili siulittaasup Erik Hammekenip sinniisuunerup Panigpak Daoranap isornartorsiuineri isumaqatiginngilai.
Atuaruk
Siumup oqaaseqartartua siulersuisuunernit tunuarpoq
Suliniutinik annertuunik taagukkat pillugit Inatsisartut oqallisereersullu Akitsinnguaq Olsen Siumup siulersuisuunerinit tunuarpoq.
Atuaruk
Ove Karlip nunanit allaneersut aningaasarsiaasa ikinnerpaaffissaat aalajangerusuppaa
Nunat allamiut Nunatsinni sulisinneqalissappata, taakku atugarisaat soorlu akissarsiaasa qaffasissusissaat avatangiisaasalu pitsaasuunissaat, Naalakkersuisut namminneerlutik minnerpaaffiliisinnaanissaminnik kissaateqarput.
Atuaruk
Mingutsitsineq: Nassuiaasoqarnissaa Naalakkersuisut piumasaraat
Ikummatisssamik Station Nordimi annertuumik qanittukkut maqisoortoqarnera akueriuminaatsorujussuuvoq, Pinngortitamut Avatangiinullu Naalakkersuisoq Anthon Frederiksen oqarpoq. Taamatut maqisoortoqaqqissinnaanissaa pinngitsoortinniarlugu Avatangiisinut Naalakkersuisoqarfik Danmarkimut saaffiginnissuteqarsimasoq, Anthon Frederiksenip aamma oqaatigaa.
Atuaruk
Assigiimmik akeqartitsineq allanngortilerpaat
Illoqarfiit nunaqarfiillu 1.500-ut ataallugit inullit imermut innaallagissamullu assigiimmik akeqartitsineq atuinnassavaat, illoqarfiilli anginerit akiviusut tunngavigalugit akiligassinneqartalissapput. Siunnersuut tamaat aajuk.
Atuaruk
Nunaqarfinni aqutsisut ataatsimeeqatigineqarlik
Naalakkersuisut siunniuppaat nunaqarfiit siuasarneqarsinnaanngitsut piorsaaviginiarnagit. – Naalakkersuisut nunaqarfinni aqutsisut ornillugit oqaloqatigiartortariaqarpaat, nunaqarfiit ataasiakkaat inuussutissarsiornikkut qanoq inerisaavigineqarsinnaanersut oqaloqatigiissutigalugu, Thimothæus Petersen Kullorsuarmiu, S, Qaasuitsup kommunalbestyrelsiani ilaasortaq oqarpoq.
Atuaruk
Nunaqarfiit inuerukkiartortut illuliorfigineqassanngillat
Naalakkersuisut siunniuppaat nunaqarfiit ineriartunngitsut inuerukkiartortullu nutaanik illuliorfigineqassanngitsut. – Tassa nunaqarfiit inuerusarnissaannik politikki erseqqilluinartoq, Kalaallit Nunaanni Nunaqarfimmiut Peqatigiiffianni siulittaasoq oqarpoq.
Atuaruk
Mellembølgep taartissaa ujarpaat
Umiatsiamik angallanneq sumiiffinni arlalinni aallarteriikatappoq, FM-imulli nassitsissutit angumanngisaanni KNR radio naalaarneqarsinnaanngilaq. Naalakkersuisut maanna pisussaaffilerneqarput mellembølgep taartissaanik nassaarniaqqullugit.
Atuaruk
Landskarsi sinneqartoorpoq
Nunatta karsia ukiut marluk tulleriissiinnarlugit sinneqartooruteqarpoq.
Atuaruk
Siumup Alcoamut tapersersuinera aalaqqajuppoq
Alcoap aatsitsiviliornissaa Siumumit piumasaqaataanngitsumik tapersersorneeruppoq. Alcoap aallartisarnissaminut piumasaqaataat, Siumumit ukiuni kingullerni taperserneqartarsimagaluartut maanna partiip iluani assortuussutaalerlutillu qularutigineqalerput.
Atuaruk
Obama issittoq pillugu qanoq pilersaarpa?
Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Folketingimut ilaasortaq, Sara Olsvig, aamma Siumut sinnerlugu ilaasortaq, Doris Jakobsen, Folketingip nunanut allanut tunngasunik ataatsimiittartui allat arfineq-marluk peqatigalugit USA-mut angalallutik ippassaq aallartipput.
Atuaruk
Kinamiut akilernerlutat politikkerit avissaartuussutigaat
Nunat allamiut Nunatsinni sulisinneqalersussat inuuniarnerisa atugaasalu mianerineqarnissaat Inatsisartuni partiit assigiinngitsunik isummersorfigaat. Assersuutigalugu Kinamiut Nunatsinni sulisinneqartussat akissarsialutsinneqarnissat, Inuit Ataqatigiit Siumukkullu akuersaarsinnaanngikkaat, Demokraatit Atassutikkullu oqarput, Alcoap nammineerlutik akissarsiarititassatut siunniussai naammagineqartariaqartut.
Atuaruk
Alcoa akiliinerluippat akiliilluarpalluunnit Nunatta Karsia ajungaassaaaq
Alcoa piginneqatigiiffilluunniit nunani allaneersoq alla pilersaarutigisaminik sanaartornermini sulisuni allamiut SIK-p isumaqatigiissutaa malillugu akilerpagit imaluunniit nunani tamalaani akissarsianik appasinnerusunik akilerpagit, Nunatta Karsianut isertut assigiinginangajassasut Naalakkersuisut inuussutissarsiornikkut ingerlatassat angisuut pillugit nassuiaataanni atuarneqarsinnaavoq.
Atuaruk
Siunissami aningaasaliiffissat Inatsisartut eqqartorpaat
Inatsisartut ippassaq ataatsimiinneranni Aningaasaqarnikkut ingerlatsineq pillugu nalunaarut aamma Taarsigassarsiniarnissamut aningaasaliinissamullu 2012-mi pilersaarut oqaluuserineqarput. Naalakkersuisut orniginartuutippaat aningaasaliinissamut pilersaarut tamakkiisoq suliarineqassasoq, tamannalu pillugu eqqarsaatit Aningaasanut Naalakkersuisup Maliina Abelsenip saqqummiuppai.
Atuaruk
Hash imigassarlu samminerussavaat
Innuttaasut peqqissuunissaannut suliniutissami, ukioq nutaami aallartinneqartussami sammisat ikinnerusut aallunneqassasut, Peqqissutsimut Naalakkersuisoq, Agathe Fontain isumaqarpoq. Taanna inuttaasut peqqissuunissaannut ataatsimiinnerni, ulluni marlunni ingerlanneqartumi qaaqqusisuuvoq.
Atuaruk
Kuupik Kleist: Ataatsimoorussanik isumaqatigiissusiortoqarsinnaavoq
Naalakkersuisut siulittaasuata EU kommissionip siulittaasua José Manuel Barroso Bruxellesimi ippassaq ilaatigut ataatsimeeqatigaa. EU-mut isumaqatigiissutit assigiinngitsut nutarterneqarniarneri eqqarsaatigalugit ataatsimiinneq pingaaruteqartoq, Kuupik Kleistip oqaatigaa.
Atuaruk
Suliffimmut atatillugu ineqartitsineq assigiinngitsunik isummersorfigaat
Inatsisartut ualimut isummerfigissavaat suliffimmut atatillugu inigisap ukiuni pingasuni najoreernerani tigusinnaalernissaa ullumikkut malittarisassat malillugit ukiut arfineq marluk qaangiunneranni aatsaat naliginnaasumik attartukkatut inigineqalersinnaagaluartoq.
Atuaruk
CIA pillugu nalunaarut nutaaq piariilerpoq
CIAp unioqqutitsilluni Kalaallit Nunaata silaannartaani timmisartuussisarsimaneranik misissuisitsineq danskit naalakkersuisuisa Nunanut allanut tunngasunik Danmarkimi ilisimatusarfimmut suliakkiissutaa maajip aallaqqaataanut killeqarpoq.
Atuaruk
Kuupik Barroso-mut pulaarpoq
Naalakkersuisut siulittaasuata Kuupik Kleistip Nunatta EU-mut isumaqatigiissutaa OLT-milu ilaasortaanera pillugit EU kommissionimi siuttut ullumi ataatsimeeqatigigai, Naalakkersuisut tusagassiuutinut nalunaaruteqarput.
Atuaruk
Tasiilami arnanut qimarngueqalertariaqarsoraa
Siumut sinnerlugu kommunalbestyrelsemi ilaasortaq Andersine Hansen Kristiansen isumaqarpoq Tasiilami arnanut qimarngueqalertariaqartoq. Siunnersuutip marlunngorneq maajip arfineq pingajuat suliarineqarnissaanut tunngavilersuutigineqarpoq illoqarfimmi 2.000-it missaliorlugit inulimmi imigassamik atuinerujussuaq tamatumalu kingunerisaanik arnat meeqqallu eqqugaasarnerat.
Atuaruk
Islandimi USA-milu aallartitaqalerunarpugut
Nunat tamalaat suleqatigiinneranni Nunatta peqataanera annertusiartorpoq. Maanna ilimanarsivoq Nunatta Islandimi USA-milu aallartitaqalernissaa. Nunat allat aamma eqqaaneqarput.
Atuaruk
Doris tusarnaartitsinermut akerliuvoq
Siumup Folketingimi Inatsisartunilu ilaasortaatitaa Doris Jakobsen qallunaanut nipilersortartunut allagaqarpoq, ilaatigut rockimik nipilersortartut Magtens Korridorer allaffigalugit.
Atuaruk
Ilulissani GU-qalernissaa tapersersorluarneqarpoq
Inuit Ataqatigiinniilli atuartitaanikkut ilinniartitaanikkullu ullumikkut killiffigisaq tunngavigalugu aaqqiissuusseqqinnermut isummerfissaqqittutut isigineqarpoq.
Atuaruk
D: Suliffimmut atatillugu inigisap tigusinnaanera ajornannginnerusariaqarpoq
Suliffimmut atatillugu inigisami ukiut pingasut najugaqareernermi ini naliginnaasumik attartukkatut tigusinnaalertariaqarpoq. Ullumikkut malittarisassat malillugit ukiut arfineq marluk najugaqareernermi ini aatsaat tiguneqarsinnaavoq. Siunnersuummik saqqummiussaqartuuvoq Andreas Uldum Demokraatineersoq.
Atuaruk
Ove Karl: Nunatsinni suliffissaqarluarpoq
Naak naammattunik nunatsinni suliffissaqareeraluartoq, suliffissaaleqisut amerlapput. Aamma suliffeqarfiliassatut pilersaarutit angisuut arlallit aallartinissalereeraluartut sulisinnaasut nunatsinni najugaqavissut sulilernissamut sulipiareersimanngillat.
Atuaruk
S: Suliffimmut atatillugu ineqartitsineq atorunnaarsinneqassanngilaq
Sulifimmut atatillugu ineqartitsisarneq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu atorunnaarsinneqassasut, naalakkersuisut ineqarnermut ingerlatsinermut nassuiaatiminni allapput. Taamatut pilersaaruteqartoqarneq illuatungiliuttunit tapersersorneqaraluarpoq.
Atuaruk
Imigassartorneq ernguffiunngitsoq
Kalaallit Nunaanni imigassamik aalakoornartulimmik atuinerup annikillisimanera nuannaarutissaavoq. Kisianni silaarunnani aalakoorneq qulequtaralugu sapaatip 18-imi oqallittoqarnissaa, Peqqissutsimut naalakkersuisumit Agathe Fontainimit kaammattuutigineqarpoq.
Atuaruk
Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.