Qullilineq, aliasunneq nukissaqannginnerlu: Innuttaasut Narsarsuup mittarfiata matuneqarnera oqaluttuaraat

Innuttaasut pingasut Narsarsuarmi mittarfiup matuneqarnerata kingorna qanoq aliasuttoqartigilersimanera oqaluttuaraat. Taakku nunaqarfiup piunerata tunngaviata peerneqarnerata kingorna susoqarnissaa apeqquserpaat.
Storch Lund inuunini tamangajaat Narsarsuarmi najugaqarpoq, taassumalu nunaqarfimmi iluanaarutigisani tamarmik aningaasaliissutigisimavai. Taassuma siunissaq alianartuunerarpaa. Assi © : Emil Weis / KNR
juulip 22-at 2026 08:10

Konkordia Sørensen Gabrielip kiinaani qulliit arriitsumik kuupput.

Taanna Narsarsuarmi illunnguamini qisummi sanaajusumi kaffimik eqalummillu ikinngutini Argentinameersoq, pinnersaasiorfianik alakkaasoq peqatigalugu pisarisimasani piareersarpaa.

- Akunnittarfiup imaarneqarnera tamaat peqataaffigaara, Konkordia Sørensen Gabriel, Narsarsuarmiunit Kunngumik taaneqartartoq anersaartorniarsariutigaluni oqarpoq.

Timmisartoq kingulleq Narsarsuarmit apriilip 15-ianni qangattarpoq. Tamatuma kingorna nunaqarfimmi akunnittarferujussuaq aamma matuneqarpoq, pisataalu tamangajammik piiarneqarlutik.

Nunaqarfimmi innuttaasut mittarfik matunngikkallarmat 140-t missaanniipput. Innuttaasut ullumikkut 40-t missaanniittut, Kunngu Sørensen Gabriel inuit assani atorlugit kisinniarsariutigalugit oqarpoq.

Taassuma Narsarsuaq inuusuttuarannguulluni 1992-imi tikeqqaaramiuk nuannarilluinnalerpaa. Nunaqarfimmilu 2006-imi illusilluni, tamatumalu kingorna sapinngisaminik tikillattaasarlugu.

- Amerlarujussuaanngisaannarpugut, kisianni inunnit 140-nit 40-nut ikilerujussuarput. Silarsuit marluk assigiinngilluinnartuupput. Misigissutsinut artornarlunilu sakkortoqaaq, Kunngu Sørensen Gabriel oqarpoq.

KNR-ip Narsarsuarmi innuttaasut pingasut mittarfiup matuneqarnera Qaqortumullu nuunneqarnera nunaqarfimmut mittarfimmullu maanna eqqissisimalluinnartumut qanoq sunniuteqarsimanera pillugu oqaloqatigai.

Innuttaasut ilaasa nunaqarfik inuerulluinnalersimasut taasalersimavaat.

Narsarsuarmi susoqanngivissortoq

Storch Lund kangerluup illuatungaani, Qassiarsummiit ungasippallaanngitsumi, savaateqarfimmi peroriartorpoq.

Ernisussiortoq Storch Lund inunngormat juullip ulluisa aappaanni hiistinik qamutilinnik sukkalisaangaatsiartariaqarsimasoq kangerluummi illuatungaani ippassaammagu allamik aamma inunngortoqarpoq.

Storch Lund inuunini tamangajaat Narsarsuarmi najugaqarpoq, tassanilu siullermik automekanikeriuvoq, kingornalu mittarfimmi immikkoortortamilu pisortaasimalluni, taannalu ullumikkut soraarninngoriartulerpoq.

Storch Lundip angallataasa Targat aappaat, taanna tikeraanik Narsarsuarmut suli tikittartunit suli atorneqarpoq. Assi © : Emil Weis / KNR

Taassuma illoqarfimmi illut arlallit, café Polartut aamma angalaartunut akunnittarfik pigisimavai.

- Inuit aqqusinikkut ingerlaartut takkussuuttullu kikkuuneriluunniit takuneq ajukkagut sungiusimagaluarparput. Ullumikkut takkuttut tamarmik malugisarpagut, Storch Lund oqarpoq.

Storch Lundip angallatinik Targanik pingasunik peqarpoq, taassumalu taakku Air Greenlandimut ilaasunik kangerlummi angallassissutigisarsimavai. Targaniilli ataasiinnaq ullumikkut atorneqarpoq.

- Aasaanerata nalaani ulapissuaartarnikuuvugut, umiatsiaatitsinnik pingasunik angallassiinnaavilluta. Piffissarli tamanna qaangiuppoq. Aningaasaqarnermut tamanna sunniuteqangaatsiarpoq, Storch Lund oqarpoq.

Mittarfiup matuneqarnissaa paasineqarmat Narsarsuarmi innuttaasut sumiiffinni allani nutaamik suliffissarsillattaalersimasut, Storch Lundip oqaatigaa:

- Mittarfik matuneqassasoq siusinnerusukkut tusareernikuuarput, kisianni taamaattoqanngisaannarpoq. Tamannali tassanngaannaq piviusunngorpoq. Soorunami alianarpoq. Narsarsuarmi maannakkut susoqanngilluinnangajappoq.

Narsarsuarmi peroriartorneq inuunermi tunissutini pitsaanerpaasoq

Taassuma ernutaa Niviaaluk Lund Amondsen Narsarsuarmi najugaqarpoq, taassuma café aamma angalaartunut akunnittarfik ittuminit 2024-mi 2025-milu nangippai. Taakku ataatsimoortillugit Café & Hostel Narsarsuaq-mik ullumikkut ateqarput. Taassuma mittarfiup matuneqarnera nunaqarfimmut sunniuteqartoq aamma oqaluttuaraa.

- Narsarsuaq mittarfiup ammanerani inoqarsuaartarpoq. Inuit aallariartortut, sulisut. Inuppassuit sulisarput, hoteli aamma uummaaritsitseqataalluni. Taava massakkut hoteli matunikoq, mittarfik matunikoq... Narsarsuarmi aasaq aatsaat taama misigivara, Niviaaluk Lund Amondsen.

Narsarsuarmi innuttaasut atuarfik ammaqqissanersoq ilimagivallaanngilaat. Tamanna Niviaaluk Lund Amondsenip nunaqarfimmiinneranut uniffiusinnaavoq. Assi © : Emil Weis / KNR

Taassuma Narsarsuarmi pilluarluni peroriartorsimanini oqaatigaa. Peroriartorneq tamanna meeqqaminut ataatsimik, tallimanik qulingiluanillu ukiulinnut ingerlateqqikkusukkaluarpaa.

- Kiffaanngissuseq, pinngortitamut qaninneq maanilu periarfissarpassuit meeraalluni. Toqqissisimalluni maani peroriartorsinnaaneq, isumaqarpunga inuunermi tunissutaasoq annerpaajusoq, taanna oqarpoq.

Meeqqerivilli matuvoq, aasaaneranilu atuanngiffeqarnerup kingorna qanoq pisoqarnissaa naluaa. Nunaqarfimmi meeqqerivik atuarfillu ingerlanneqarsinnaanngippata ulluinnarnik ataqatigiissitsiniarnissaq ajornakusuussaaq.

- Maanimiuuinnassagutta meeqqagut atuartariaqarput, meeqqerivillu arlaatigut aaqqiivigineqarluni. Ilaqutariittut maaniiginnassagutta taakkua aaqqinneqarsimassapput, arlaannilluunniit periarfissanik ammaassisoqartariaqassaaq. Taakku kommunip tungaaninngaanniit ajornavissimappata, allatut ajornavissimappat, uunnga killittariaqassaagut, Narsarsuaq qimallugu aallartariaqalissalluta, Niviaaluk Lund Amondsen oqarpoq.

Attuumassuteqarfimi ilaanik annaasaqassasoq

Narsarsuarmi ilaqutariinnik nukittuumik tunngaveqartunik nuuttoqassappat tamanna pitsaanavianngitsoq, Kunngu Sørensen Gabriel isumaqarpoq.

Taassuma Narsarsuarmi innuttaasuusimasut Narsami Qaqortumilu inuunerminnik nutaamik sungiussinissaminnik ajornakusoortitsisut atuarlugit artornareersoq ilanngullugu oqaatigaa. Taakkuli Narsarsuarmi suliffissaqartinneqarunnaareerput.

- Taamaattoqarsinnaanngilluinnartoq eqqarsarpunga. Eqimattanik maanna maanngaassisarpunga. Arlaannik pilersitsiniarsarivugut.

- Maannakkut pinnersaasiortarpugut, inuusuttunut Nalunamit kuultimik qanoq sanasoqartarneranut pikkorissaatitsisalernissaq imaluunniit qanoq pinnersaasiortarnermik misissuinissaq pillugu kommune aamma oqaloqatigaara, Kunngu Sørensen Gabriel oqarpoq.

Konkordia Sørensen Gabriel Nuummi ilaatigut tuniniartakkaminik ullumikkut pinnersaasiortarpoq. Taassuma kalaallit kuultiutaat, sølviutaat rubiniutaallu ilaatigut atortarpai. Assi © : Emil Weis / KNR

Taassuma illuaraani suliaqarnissaanut atortorissaaruteqarpoq.

Illuaraq taanna meeraanit kingornunneqartussaavoq. Toqqissisimanermik pilersitsisartoq, taanna oqarpoq.

- Illora tunissagukku sumiiffimmut attuumassutinnik aamma annaasaqassaanga, Kunngu Sørensen Gabriel oqarpoq.