Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Inatsisileritooq: Juullilernerani akissarsisitsisarneq atorunnaarsinneqarsinnaavoq

ALLATTOQ:  Jaaku Lyberth
de in

Sulisartut kattuffiini ilaasortat affai sinnerlugit juulli sioqqullugu akissarsinissaat qulakkeerneqaraluartoq Kattufiit aaqqiagiinnginnermi isumaqatigiissitsiniartarfimmut suliassanngortitsinerat atuutsiinnarneqarpoq.

Akissarsiat juullip kingorna tunniunneqarnissaat pillugu Namminersorlutik Oqartussat apriilimi aalajangernerat aalajangiusimaneqassappat kattuffiit  aaqqiagiinnginnermi isumaqatigiissitsiniartarfimmut suliassanngortsitsinerat atuutiinnassaaq. Kattuffiit pineqartut tassaapput SIK, Atorfillit Kattuffiat, IMAK, PIP aamma PPK.

Sulisartut kattuffii  ataatsimoorlutik Danmarkimi inatsisilerituumik isumaqatigiissutini ileqqut pillugit immikkut ilisimasalimmik suliakkiipput.

Juullilernerani aningaasarsitsisarneq pituttorsimasumik isumaqatigiissuteqarnertut kattuffinnit tamanit isigineqalernikuusoq, Erik Hammekenimit Atorfillit Kattuffianneersumit oqaatigineqarpoq.

SIK-p siulittaasuata Jess G. Berthelsenip isumaqatigiissitsiniartarfimmut suliassanngortitsineq pillugu oqaaseqarnianngilaq, suliaq Erik Hammekenip tigummimmagu.

- Juulli sioqqullugu akissarsisitsisarneq ileqqut malillugit isumaqagiissutaavoq, isumaqatigiissut piffissaq sioqqullugu nalunaaruteqarnikkut atorunnaarsinneqarsinnaavoq, tamannalu pivoq apriilip qaammataani, sulisitsitsisut peqatigiiffianni inatsisileritooq Karsten Klausen oqarpoq.

Taamaattorli kommuunini sulisut juulli sioqqullugu akissarsitinneqarnissaat SIK-mit iluarisimaarneqarpoq.  SIK malillugu akissarsiaqartut 3.800-t missannik amerlassusillit juulli sioqqullugu akissarsissapput.

- Kommuunit tamatut aalajangersimanerat SIK-mit iluarisimaarparput, kommunit akissussaaffeqarlutik taamatut iliorput, Jess G. Berthelsen oqarpoq.

SIK malillugu akissarsiallit Namminersorlutik Oqartussani sulisut 1900-t missaannik amerlassuseqartut juullip kingorna aatsaat akissarsissapput.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.