Kalaallit isertitsivinni nakkutigineqaannavittarnerat misissorneqassasoq

Folketingip Ombudsmandiata nunatsinni isertitsiviit aamma pinerluuteqarsimasunut inissiisarfiit siorna nakkutilliiffigai.
- Pissutsit taaneqartut misissorneqarluarnissaat pisariaqarpoq, taamaaliornikkut kiffaanngissusiiarneqartut pisinnaatitaaffiinik malinninnissaq qulakkeerneqarsinnaavoq. Assi © : Christine Hyldal/KNR
Allattoq Ritzau
maajip 11-at 2026 12:23
Nutserisoq Connie Fontain

Ombudsmandip Inatsiseqarnermut ministereqarfik nunatsinni isertitsivinni tigummigallarneqartut ulloq kaajallallugu nakkutigineqartarnerisa inatsisinut naapertuutissusaa pillugu oqaaseqaqquaa

Tamanna Ombudsmandimit, nunatsinni isertitsivinni pinerluuteqarsimasunullu inissiisarfinni 2025-mi nakkutilliinermik suliaqartumit, tusagassiuutinut nalunaarummi allassimavoq.

Ombudsmandip nakkutilliinermini isertitsivinni init ilaanni assiliissutikkut nakkutilliissutit ilaat qaninneqarsinnaanngitsut, isertitsivimmiittullu taamaalillutik ulloq unnuarlu nakkutigineqartartut paasivaa.

Ombudsmandip isertitsivimmi init tamarmik tigummigallarneqartunut atorneqarsinnaasunik pequteqanngitsut aamma paasivaa.

Isertitsivimmi inimi ataatsimi natermi taamaallaat madrasseqartoq, tusagassiuutinut nalunaarummi allassimavoq.

Sapaatini akunnerni arlalinni isertitsivimmiittut

Nunatsinni politiit isertitsivii malittarisassat naapertorlugit tigummigallaanernut sivikitsuinnarnut taamaallaat atorneqarsinnaapput. Ombudsmandilli oqarnera naapertorlugu sapaatini akunnerni arlalinni ilaallu qaammatini arlalinni isertitsivimmiissimapput.

Nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup oqarnera naapertorlugu tamanna pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni inissaalatitsinermik pissuteqarpoq.

- Tigummigallarneqartut politiit isertitsiviiniinnerisa assiliissutikkullu nakkutigineqarnerisa sivisussusaat kiffaanngissusiiaanermut inatsisitigullu innarlitsaalisaanermut pingaaruteqartorujussuupput, Folketingip Ombudsmandia, Christian Britten Lundblad, tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

- Pissutsit taaneqartut misissorneqarluarnissaat pisariaqarpoq, taamaaliornikkut kiffaanngissusiiarneqartut pisinnaatitaaffiinik malinninnissaq qulakkeerneqarsinnaavoq.

Nunatsinni eqqartuussisoqarnermut tunngasut danskit suliaqarfiinit arlalitsigut allaanerupput. Assersuutigalugu nunatsinni parnaarussivimmiittussanngortitsinermik pineqaatissiisoqarani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortitsisoqartarpoq.

Angutit arnallu ataatsimoortut

Ombudsmandip nakkutilliinermini arnat inissinneqarsimasut Nuummi pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi matoqqasumi angutillu inissinneqaqqasartut aamma paasivaa. Ombudsmandip tassunga atatillugu tamanna inissinneqarsimasut ataatsimoortarfinniinnissannut qanoq kinguneqarnersoq Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmit oqaaseqarfigeqquaa.

Ombudsmandip nakkutilliinera Kalaallit Nunaanni Politiinut aamma Kalaallit Nunaanni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmut arlalinnik innersuussuteqarnissamut tunngaviliivoq.

Kalaallit Nunaanni politiinut tunngatillugu politiit isertitsivinni nakkutiginnittarnerannut aamma politiit isertitsivinni timikkut atugassarititaasunik atortorissaarutinillu innaallagiatortunik namminneq nakkutiginnittarnerannut ilaatigut innersuussuteqartoqarpoq.

Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmut innersuussuteqarnerit inissiisarfimmiittussanngortinneqartunik nutaanik, imminut toqunnissamut aarlerinaateqartunik aamma nakorsaatinik aqutsisinnaanerannik misissuisarnermut ilaatigut tunngassuteqarput.

/ritzau/