Inger Platoup atuakkami nutaami akuersissuteqarani spiralilerneqarneq oqaluttuarigaa
Inger Platou Odensep napparsimmaviata pilattaaviani inuunerminut allannguisussamik 1979-imi nalunaarfigineqarami 24-nik ukioqarpoq.
Meerartaarsinnaanavianngitsormi nakorsap oqarfigaani.
Inger Platou illissap paavatigut naartunini pissutigalugu napparsimmavimmi uninngavoq. Nakorsap oqarnera naapertorlugu spirali ukiualuit sioqqullugit ikkunneqarsimasoq naartunerata kissaatigisamik ingerlannginneranik pissuteqarpoq.
Inger Platou Maniitsup napparsimmaviani uninnganermini danskimit nakorsamit 1976-imi spiralilerneqarpoq. Spirali taanna akuersissuteqarfigisimanera imaluunniit paasissutissiissutigineqarnera nammineq eqqaamanngilaa.
Taassuma oqaluttuaq tamaat atuakkiamini “Aqqutima sangutinneqarnera”-ni kalaallisut oktobarimi saqqummersumi oqaluttuaraa, atuagarlu naqiterisarfik IKUALA aqqutigalugu danskisut maanna saqqummersinneqarpoq.
- Atuakkap allanniarnera ajornakusoorsimassaaq, pissutigalugu taamani misigisat tamarmik uteqqikkamik. Atuakkap maanna saqqummernera oqiliallannaqaaq.
“Mit livs skillevej”, kalaallisut “Aqqutima sangutinneqarnera”-nik ateqartoq akuersissuteqarani spiralilerneqarsimanermik oqaluttuarnermik imaqartuni siulliuvoq.
- Kalaallit arnat taamani qanoq aqqusaagaqarsimanerisa oqaluttuarinissaat pingaartippara. Tassa akuersinata kingunerluutigisinnaasaanillu paasissutissiiffigineqarata spiralilerneqarpugut. Tamanna naapertuilluannginnerujussuuvoq, Inger Platou 69-inik ullumikkut ukioqarpoq.
Neriuutaaruttoq
Inger Platou ilinniartitsisuuvoq soraarninngorsimasoq, taannalu nunatsinni arnani akuersissuteqarani spiralilerneqarsimasuni kisimiinngilaq.
Kalaallit arnat tusindillit 1960-ikkut 70-ikkullu ingerlaneranni danskit oqartussaasuisa kalaallit inuiaqatigiit amerliartorannut killiliiniarneranni spiralilersorneqarput. Tamanna DR-imit tusarnaagassiami “Spiralkampagnen” 2022-mi saqqummiunneqarpoq.
Arnat arlallit saqqummerput, spiralilerneqarsimanertillu inuunerminni kingusinnerusukkut kingunerluutaasoq oqaluttuaraat.
Niviarsiaqqat ilaat spiralilerneqarnerminni aqqaneq-marlunnik ukioqarput, naak spiralit taamani arnanut meerartaareersimasunut taamaallaat naatsorsuutaagaluartut. Taamanimi spiralit ullumikkut ilisimaneqartunit anginerungaatsiarput.
Arnat arlallit Inger Platoutulli kinguneranik meerartaarsinnaajunnaarsimallutik oqaluttuaraat.
Meerartaarsinnaannginneq Inger Platoup aliasuutigingaatsiarpaa.
- Naartulerniarluni ukiorpassuarni nakorsamiittaraluarpunga, naggataanili tunniutiinnartariaqarsimallunga. Aliasunnerpassuit isumatsassimaarnerpassuillu sakkortungaatsiarsimapput, taanna oqarpoq.
Ullorsiutinut allatat atuaganngortinneqartut
Inger Platou uinilu tassunga taarsiullugu namminneerlutik Colombiamit meeqqanik marlunnik meeravissiaqalerlutik ilaqutariinnik pilersitsipput.
Taassuma meerartaarsinnaannginneq meeravissiartaarnerlu ullorsiutinut arlalinnut ukiuni arlalinni allaaserisarsimavai. Ullorsiutinut allattukkani meeqqami marluk inersimasunngoreerlutik atuarsinnaassagaat takorluugaagaluarpoq.
Spiralilersuinerlu pillugu suliaq aallartimmat Inger Platoup kamassaa qaffappoq, taassumami iliuuserineqartumut annerusumut ilaanini paasivaa.
Taamaammat ullorsiutinut allattukkat kikkut tamarmik atuarsinnaasaannik atuakkianngortippai.
- Arnarpassuit uattulli spiralilersorneqarnerat kamaatigaara. Tamanna akuersissuteqannginnitsinni iliuuseqarlunilu sunniutigisinnaasai paasissutissiissutigineqanngillat. Spiralilersuisoqarsimanngikkaluarpat innuttaasut amerlanerungaatsiarsinnaagaluarpugut, Inger Platou oqarpoq.
Nakerisarsiunngitsumik qulaajaanerup, naalakkersuisunit danskillu naalakkersuisuinit aallartinneqartup spiralilersuisoqarsimanera misissuiffigileruttorpaa. Qulaajaaneq septembarip aallaqqaataani naammassissangatinneqarpoq.
Arnat 143-t spiralilersorneqarsimasut danskit naalagaaffiat eqqartuussisunut sassaqquaa. Arnat akuersissuteqaratik spiralilerneqarsimasut tamarmik immikkut 300.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissartik piumasaraat.
Inger Platoup qulaajaanerup kingorna danskit naalagaaffiannit arnanut eqqugaasimasunut utoqqatsertoqarnissaa neriuutigaa. Danskit naalakkersuisuisa suli utoqqatsissuteqarusunnginnerat taassuma paasiuminaatsippaa.
- Utoqqatsertoqarneratigut paasineqarnerusimallunga misigissaanga. Uummatikkut anniaateqartuaannassaanga utoqqatseraluarpataluunniit. Pisimasoq pereerpoq, tamanna allanngortinneqarsinnaanngilaq. Kisianni utoqqatsertoqarnera isumaqartorujussuussaaq. Suliap naammassinissaa qilanaaraara, taanna oqarpoq.