Folketingimut ilaasortaq Amerikamiut qaaqqusissutaannut qujaannartoq

USA-p Nuummi aaqqissuussaanut peqataaneq peqataannginnerlu sunniuteqartartut, Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Naaja Nathanielsen naalakkersuisoqatigiilernissamut isumaqatigiinniarnernut sapaatip-akunnera kingulleq peqataasoq. Assi © : Martin Sylvest/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
maajip 19-at 2026 07:00
Nutserisoq Medea Olsen

Kalaallit Nunaata USA-llu akornanni pissutsit ajornakusungaarmata, IA sinnerlugu Folketingimut ilaasortap Naaja H. Nathanielsenip Amerikamiut konsuuleqarfiannit qaaqqusissut itigartissimavaa.

'Aaqqiissussanut assigiinngitsunut' itigartitsisariaqarsimanini Facebookikkut ataasinngornermi allaaseraa.

Aaqqissuussinerit sorpiaat pineqarnersut erseqqissumik allaaserinngilaa.

- Peqataagaanni peqataanngikkaanniluunniit pissusilersuutigisaq sunniuteqartarpoq, taanna allappoq aamma Amerikamiunit qaaqquneqartunut allanut sooq qaaqquneqarnertik isumaliutigeqqullugu kajumissaarutigaa.

Naaja H. Nathanielsenip USA-p Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitaata, Jeff Landryp, sapaatiummat tikittup Future Greenlandimilu Nuummi inuussutissarsiornermik saqqummersitsinermut peqataasut akornanniittussap tikeraarnera innersuussutigaa.

Allanut attaveqartariaaseq atorlugu

Landryp USA-llu Danmarkimi aallartitaata Ken Howeryp naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen (D) nunanullu allanut tunngasunut naalakkersuisoq Múte B. Egede (IA) ataasinngornermi ataatsimeeqatigaat.

Naaja H. Nathanielsenip ataatsimiinneq taannarpiaq tapersersorlugu, Facebookimi allappoq.

- Oqaloqatigiinneq allanut attaveqartariaaseq atorlugu pissaaq. Pissutsit ilungersunarnerat eqqarsaatigalugu tamanna eqqortuuvoq.

Landry Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitatut atorfimmut pilersinneqaqqammersumut 
siorna decembarimi toqqarneqarpoq.

USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaata USA-mit tiguarneqarnissaa  arlaleriarluni oqaatigaa. Ilaatigut isumannaallisaanermut tunngatillugu.

Trumpip Kalaallit Nunaata Amerikarmiunit tiguneqarnissaa, præsidentinngoqqammerluni decembarimi 2024-mi oqaatigimmaguli, USA-p kunngeqarfiullu Danmarkip attaveqatigiinnerat ilungersunarpoq.

2019-imi taamatut kissaateqarnini oqaatigaa, maannali sakkortunerusumik oqariartuuteqarpoq.

/ritzau/