Akerleriinneq meeqqat akornanni sunniuteqartoq: Filmi nutaaq aaqqiissutissanik sammisaqarfiusoq

Ilinniartitsisut perorsaasullu meeqqerivimmi meeqqallu atuarfiini pimmatiginnittarnermut akiuiniarnissaminnut nutaanik atortussanipput. Tamanna Kammagiittamit filmimi nutaami takutinneqarpoq.
Assi © : KNR / Markus Valentin
Allattoq Markus Valentin
maajip 08-at 2026 07:28
Nutserisoq Connie Fontain

Ilinniartitaanermut Aqutsisoqarfik meeqqerivinni aamma meeqqat atuarfiini nukarlerni meeqqat akornanni pimmatiginnittarnerup pinaveersaartinnissaanik suliaqarneq pillugu nutaamik isiginnaagassiorpoq.

Isiginnaagassiaq minutsinik aqqaneq-marlunnik sivisussuseqarpoq, taannalu Nunatta Atuagaateqarfiani sapaatip akunnerani matumani sisamanngornermi aaqqissuussinermi siullermeertumik takutinneqassaaq.

Isiginnaagassiami saqqummiisoq Kimmernaq Kjeldsen Ilulissani Atuarfik Mathias Storchimi ilinniartitsisunik oqaloqateqartoq malinnaaffigineqarpoq.

Ilinniartitsisut pimmatiginninnermik pinaveersaartitsinermi atortunik nutaanik qanoq atuisarnerat ilaatigut takutippaat.

Assi © : KNR / Markus Valentin

Isiginnaagassiami Atuarfik Mathias Storchimi atuartut ilinniartitsisullu malinnaavigineqarput. Pimmatiginnittarneq akiorniarlugu oqaloqatigiissuteqartut takuneqarsinnaavoq. Foto © : KNR / Markus Valentin

KNR-ip Ilisimatusarfimmi lektori, Helle Rabøl Hansen nunatsinni meeqqat akornanni pimmatiginnittarneq pillugu ilisimatusartoq oqaloqatigaa.

Taassuma Kammagiitta ilinniartitsisut perorsaasullu qanimut suleqatigalugit ineriartortinneqarsimasoq tamannalu nunatsinni ilisimasanik aallaaveqartoq oqaatigaa.

Tamatuma saniatigut Mary Fondenimit aamma Red Barnetimit atortussat kalaallisuumut qallunaatuumullu nutserneqarput.

-Nutsigaannaanngillat suliassartaqaqimmata; tassunga maanngaanniit assersuutissaqarlunilu nunatsinni sumiiffinni assigiinngitsuni misilittarneqarsimasunik atortussaqarpoq, Helle Rabøl Hansen oqarpoq.

Nuna tamakkerlugu pimmatiginninneq akiorniarlugu periusissiaq

Inatsisartut tamarmiusut pimmatigittarnermut periusissiamik ineriartortitsisoqarnissaa 2019-imi akuersissutigivaat. 

Ilisimatusartut nunatsinni pimmagittarnermik 2020-mi misissuillutik aallartipput, tamannalu nunanut avannarlerni pimmatiginnittarnermut  qanoq allaanerutiginersoq. 

Periusissiaq Naalakkersuisunit 2022-mi akuerineqarpoq, aggustimilu atuuttussanngortinneqarluni. Pimmatiginninnermut suliallit nunatsinni atuarfiit tamaasa aamma kommunit misissuiffigalugit tamatuma kingorna aallartippaat. 

Meeqqat atuarfeqarfii, ataaseq minillugu, kommunit tamarmik, peqatigiiffippassuillu misilittakkaminnik isumassarsioqatigiillutik aamma oqaloqatigiillutik oktobarip 22-anni 2024-mi ataatsimiipput, oqaloqatigiissutigineqarluni ukiuni tulliuttuni pingasuni suut suliarineqassanersut. 

August 2022-mi periusissiaq atsiorneqarpoq akuersissutigineqarlunilu. Naqitami matumani periusissiaq naalisarlugu saqqummiunneqarpoq. Periusissiaq tamakkerlugu.

Naalakkersuisut aggustip 10-anni 2022-mi  ataatsimiinnerminni pimmatiginnittarneq akiorniarlugu nuna tamakkerlugu periusissiamut missingiut siulleq akuersissutigaat. "Pimmatiginninneq akiorniarlugu periusissiaq" Ilinniartitaanermut Aqutsisoqarfiup tamanut saqqummiuppaa, taannalu nuna tamakkerlugu aallartisarneqassaaq.

 


Pimmatiginnittarneq pillugu isiginnittaaseq 'nutaaq'

Helle Rabøl Hansenip isiginnaagassiami 'pimmaginnittarnermut isiginnittaatsimik nutaamik' taaneqartup saqqummiunneqarnera pingaarnerpaasoraa.

- Meeqqat inuillu ataasiakkaat pimmatiginninnermut siornatigut pisuuteqqajaasarigut nassuiaatigineqarsinnaavoq.

- Pimmatiginninneq eqimattani siullertut pisartoq ullumikkut ilisimavarput. Tassa imaappoq atuaqatigiinni pimmatiginnittoqarfiusuni aamma atuaqatigiinni pimmatiginniffiunngitsuni assigiinngissuteqartoqangaatsiarpoq.

Assi © : KNR / Markus Valentin

Pimmatiginninneq pillugu ilisimatusartup atortussat nutaat pimmaginninnermi inunnut ataasiakkaanut pisuutitsisoqarunnaarluni ataatsimut akisussaaffeqartoqalernissaanut allannguinissaa neriuutigaa.

- Pimmatiginnittarneq inunnut ataasiakkaanit avatangiisiniilersissavarput. Meeqqat ataasiakkaat kisiisa sammigutsigit iluaqutaanavianngilaq. Aaamma angajoqqaat tamanna akisussaaffigigaat oqaatigissallugu iluaqutaanngilaq, taanna oqarpoq, pimmatiginnittoqannginnissaanillu suliaqarneq inuiaqatigiinni suliassaasoq erseqqissaatigalugu.

Akerleriinneq pimmatiginnittoqarnerulersitsisartoq

Nunatsinni Meeqqanik atuartunik misissuisartoq, HBSC Greenland naapertorlugu atuartut 35 procentiisa pimmatigineqarsimallutik oqaatigaat.

Pimmatiginninnerilli peqqarniitsut pillugit saaffiginnissutit amerlassusaat ukiuni kingullerni amerlisimasut, Helle Rabøl Hansenip oqaatigaa.

Taassuma suleqataatalu tamanna tunngavigalugu taanna Trumpimit sunniutitut taagulerpaat, tamannalu sammisaq pillugu ukiuni 20-ni misilittakkaminut tunngaveqartillugu.

- Nuna tatisimaneqaraangat najukkami avatangiisit aamma qisuariartarput. Inuiaqatigiinni akerleriittoqarneruleraangat meeqqat tungaanni aamma taamaattoqartarpoq.

Pimmatiginninnerup sammineqarnerunera amerlanerusullu sammisamik oqaluuserinnikkusunnerat aamma pissutaasinnaava?

- Taamaattoqarsinnaalluarpoq. Pimmatiginninneq pillugu saaffiginnittoqarnerunera tamanna pillugu oqaluuserinninnermut aamma akuersinerunermut; tamannalu siuarinerulluni.

- Kisianni tamanna soorlu siaruariartorpasittoq. Inersimasut akornanni akerleriittoqarneratulli meeqqat akornanni aamma malugineqarsinnaavoq.

Kammagiittamit isiginnaagassiaq nutaaq linkimi uani takuneqarsinnaavoq.