Aalisarnermut inatsisissaq pillugu suleriaqqinnermi illuatungiliuttut tusaaneqanngitsutut misigipput

Aalisarnermut inatsisissamik suliaqarneq pilersaarutit malillugit ingerlavoq. Tusarniaanermili akissutit Naalakkersuisunit pimoorunneqannginnissaat illuatungiliuttut aarlerissutigaat.
Demokraatit siulittaasuat aamma aalisarnermut ataatsimiititaliami ilaasortaasoq, Jens-Frederik Nielsen aalisarnermut inatsissaq pillugu oqallinnermi tusaaneqanngitsutut misigisimavoq. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen
maajip 03-at 2024 07:40
Nutserisoq Alice Sørensen

Nunatsinni aalisarnermut inatsisisap sivitsortumik utaqqineqarsimasup, piffissami kingullermi eqqartorneqarnera assoralisimaarfiuvoq.   

Aalisartut allagartarsualisaarlutik aqqusinerni suaartarlutik ingerlaarsimapput, ilisimatusartut ilungersorlutik oqariartuuteqartarput, inatsisissallu kingunerisinnaasai suliffeqarfinnit namminersortunit pisortallu pigisaannit nalornisitsipput. 

Aarlerissutit amerlagaluaqisut aalisarnermut inatsisissatut siunnersuutip annerusumik allanngortinneqqarnissaa ilimanarpasinngilaq. Tamannaavorlu illuatungiliuttut aamma aarlerissutigisaat. 

- Politikkikkut inissisimaneq qiviaraanni partiit naalakkersuisuutitaqartut naaperiaanissamut piareersimarpasinngillat, Demokraatit siulittaasuat aamma aalisarnermut ataatsimiititaliami ilaasortaasoq, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq. 

Taanna maanna aataatsimiititaliami ilaasortaqatini allat peqatigalugit aalisarnermut inatsisissamik suliaqarneq inaarsaarniarlugu suliaqarpoq. Ataatsimiititaliap sulinera, aalisarnermut inatsisissatut siunnersuutip ataatsimiititaliallu oqaaseqaatasa Inatsisartunut tunniunneqarnerani pilersaarutit malillugit sapaatiuppat naammassisussaavoq.   

Allannguisoqarnissaa ilimananngilaq

Ataatsimiititaliami eqqartorneqartut sukumiisumik Jens-Frederik Nielsenip oqaatigisinnaanngikkaluarlugit, aalisarnermut inatsisissap oqaluuserineqarnerani illuatungiliuttutut tusaaniarneqannginnertik isertuutinngilaa: 

- Politikkimi oqallinnermi manna tikilllugu tusaaniarneqanngilagut. Inatsisissami pingaarutillit allanngortinnissaannut piumassuseqartoqanngilaq, taakkulu pillugit isumaqatigiinngitsorujussuuvugut, taakkuuppullu aamma tusarniaanermi akissutini isornartorsiorneqartut. 

Inatsisissatut siunnersuut apriilip aqqarnani siullermeerneqareerluni ataatsimiititaliamut ingerlateqqinneqarpoq. Partiit inatsisissaq pillugu apeqquteqaataat oqaaseqaataallu sukumiinerusumik ataatsimiititaliami misissorneqassappat katersorneqarlutillu, inatsissap Inatsisartuni oqallisigineqaqqinnissaannut ilanngunneqarniassammata. 

Massakkutulli isikkortartillugu naalakkersuisooqatigiit inatsisip akuersissutigineqarnissaanut taasisitsinnginnerminni, annertunerusumik allanngunuissamut kissaateqanngitsut Jens-Frederik Nielsen Demokraatillu isumaqarput. 

- Partiit angisuut marluk, siunnersuutinik saqqummiunneqartunik allannguerusussuseqanngitsut saqqummiunneqartumilli tunngaviusumik piviusunngortitserusuttut takusinnaavakka. 

Pilersaarut allanngortinneqanngilaq

Aalisarnermut inatsisissaq pilersaarutit malillugit maajip arfineq-pingajuanni Inatsisartuni oqallisigineqaqqissaaq. Aalisarnermulli ataatsimiititaliap sulinini naammassinngippagu, politikkikkut sulianeq kinguartinneqarsinnaavoq. 

Suliap killiffia pillugu KNR-imit aalisarnermut ataatsimiititaliami ilaasortat aperaagut, Demokraatilli kisimik oqaaseqarusupput. 

Aalisarneq pillugu inatsit

Aalisarneq pillugu inatsisissaq ukiuni 20-ni utaqqineqarsimavoq.

Inatsit maanna atuuttoq 1996-imeersuuvoq. Taamanili inatsimmut ilassutinik allannguutinillu arlalissuarnik inatsisartut aalajangiisarput. 

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuaq aalisarneq pillugu inatsip qanoq imaqarnissaanut inassuteqaatinik arlalinnik 2021-mi saqqummiivoq.

Aalisarnermut naalakkersuisoqarfimmi atorfillit inatsisissamik saqqummeeqqammerput. Tusarniaassutigineqarnera pingasunngornermut januaarip 24-anut killeqarpoq.

Nunaqarfinni illoqarfinnilu politikerit aalisartullu, inatsisissap oqaasertaasa tusarniaassutigineqarnerata sapaatit akunnerinik arfineq-pingasuinnarnik sivisussusilerneqarsimanera puffaqqassutigaat.

Kim Kielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut marsimi tunniuppaa.

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerminni aalisarnermut inatsit oqaluuserissavaat.

Siumut aamma Inuit Ataqatigiit ilaarsortaatitaat tamarmik siulittaasumut Kristian Jeremiassenimut (IA) innersuussipput. 

Pilersaarutit maleqqissaarlugit maannamut sulisoqarnera taassuma oqaatigaa: 

- Sapaatiuppat ulloqeqqartinnagu tunniussinissarput naatsorsuutigaarput. Apeqqutigineqartut partiillu saqqummiussaat isumaliutersuummut ilanngunniassagatsigit tamaasa katersorlugit ulapputigaagut, Kristian Jeremiassen oqarpoq. 

Ataatsimiitialiamili sulineq pillugu sukumiinerusumik Kristian Jeremiassen aamma oqaaseqarumanngilaq. "Partiit assigiingitsorujussuarnik saqqummiussinerat" taassuma tikkuarpaa, partiilli akornanni oqaloqatigiittoqarnera, taakkulu apeqqutaasa naalakkersuisunut ingerlateqqinneqarnissaat Krisitian Jeremiassenip oqaatigaa. 

Apeqqutigineqartunit apeqqutip ataatsip oqallinnermi qularnanngitsumik qaqinneqartussap suunera, siulittaasup taamaallaat oqaatigerusuppaa. 

- Aalisartut ikilinnginnissaannik Inatsisartuni oqaaseqartoqarsimanera taamaallaat tusarpara. Isumaliutersuummi saqqummiussassatsinni sammisanut taanna ilaajumaarpoq, Kristian Jeremiassen oqarpoq.