ICC

ICC sunaava

ICC kattuffiuvoq naalakkersuisunut attuumassuteqanngitsoq, nunallu killeqarfii apeqqutaatinnagit inuit soqutigisaannik sorsuutiginnittoq aammalu naggueqatigiit issittumi inuusut akornanni ilisimasanik ingerlatitseqqittartoq.

Ataatsimeersuarneq sumut atorneqassava?

"Nuummiit nalunaarut 2010"-ip akuersissutiginissaa ataatsimeersuarnermi siunertaavoq, taannalu ICC-p ukiuni tulliuttuni sisamani sulinermini tunngavigissavaa.

Nuummit nalunaarutissaq sivisuumik piareersarneqarsimavoq. Nalunaarummut missingiut aallartitat qaammatini marlunni misissuataareerpaat.

Kisianni ataatsimeersuarnerup nalaani allannguisoqarsinnaavoq. Assersuutigalugu uranimik qalluisarnermut ICC-p naaggaarnerata atorunnaarsinnissaanik 1998-imi siunnersuut itigartinneqarpoq. Tassalu nunat tamarmik aallartitaat isumaqatigiinngippata, immikkoortumik ataatsimilluunniit nalunaarummi ilanngussisoqarsinnaanngilaq.

Nuummiit Nalunaarutip inernivia sisamanngorpat akuersissutigineqassaaq.

Ataatsimeersuarnermi sammineqartut

Ataatsimiineersuarnermi ammasumik oqalugiartoqartarlunilu oqallittoqartassaaq, aallartitallu ataatsimiittassallutik (aallartitat nunanit assigiinngitsuneersut naapeqatigiittassapput). Ataatsimeersuarnermi oqaluuserisassat qulequttanut tallimanut immikkoortinneqarsimapput: Aningaasaqarnikkut ineriartorneq, avatangiisit, peqqinneq inuunerinnerlu, piniarneq nerisassaqarnerlu kiisalu aqutsineq.

Immikkoortortami nutaarsiassat:


  • ICC-mi ataatsimeersuarneq naavoq
    EU-p puisinut tunisassianik eqqusseqqusiunnaarnissaa ataatsimeersuarnermi eqqaaneqallattaavoq, aamma Nunatsinni politikkikkut oqartussanit.
    Atuaruk


  • ICC pillugu ilisimanngisatit
    Ataatsimeeqataasut ilaat nilissaqarpoq allallu qaamalaartunik nujaqarnini tanngassimaarutigaa, allap siulersuisuni ilaasortanngorlaap nipimik misiliisoqartussaammat ataatsimiittut qimattariaqarpai.
    Atuaruk


  • Inuit nunaanni siuttut aatsitassarsiorneq pillugu ataatsimiissapput
    Naggueqatigiit inuit nunaanni naalakkersuisut siulittaasuisa ataatsimeersuarnissaat ICC-p piaarnerpaamik suliniutigissavaa. Issittumi aatsitassarsiornissamik pilersaarutit oqaluuserineqassapput. Kuupik Kleist tamatumunnga qilanaarpoq.
    Atuaruk


  • Akilinermiut ullumi inuiattut ullorsiorput
    ICC-p ataatsimeersuarnera ullaaq ammarmat Canadap inuiattut erinarsuutaa 'O Canada' atorneqarpoq.
    Atuaruk


  • Aqqaluk Lynge ICC-mi siulittaasunngorpoq
    ICC-p siulittaasoqarfia ukiuni tulliuttuni sisamani Kalaallit Nunaanniissaq, Aqqaluk Lynge-lu ICC-mut kalaallit aallartitatnnit tamanit siulittaasutut tikkuarneqarpoq.
    Atuaruk


  • ICC-p anguniagassai isumaqatigiissutigineqarput
    Inuit Issittormiut Kattuffiata ukiuni tulliuttuni sisamani anguniagassai atsioqatigiinnikkut akuersissutigineqaqqammerput. Anguniagassai uani atuakkit.
    Atuaruk


  • Uumasunik illersuiniaq IWC-mut oqaatiginninniarpoq
    Arferup neqaanik Nuummi tuniniaaffiit uumasunik illersuiniap amerikamiup Arfanniarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuarmut nalunaarutiginiarpai.
    Atuaruk


  • Tamanik iluarsiissutissat aajuku
    ICC-mi ataatsimeersuartunut oqalugiartup naggueqatigiit inuit iluanaarutissaannik tikkuuppai.
    Atuaruk


  • Aalisartut nipaatsumik akerliupput
    Aalisartut piniartullu killilersorneqartuarnertik pillugu akerliussutsimik takutitsipput. Nuummi Aalisartut Piniartullu Peqatigiiffiata nipaatsumik akerliussutsimik takutitsinerat nalunaaquttap akunneranik affarmik sivisussuseqarpoq.
    Atuaruk


  • ICC-p EU kimigiiserfigissavaa
    EU-p Issittumi siunnersuisoqatigiinni alapernaatsutut inissisimalernissamik kissaataanut ICC-p akerliunissaa kalaallit isumaqatigaat. Tamanna KNR-imiit paasineqarpoq.
    Atuaruk