Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Tunumi sorsunneq ilisimasuut misissorpaat

Ass.: Arktisk Center, Etnografik Samling, Nationalmuseet.
ALLATTOQ:  Mads Lynge, Martine Lind Krebs
de in

Tunup avannaani silasiorfimmi Eskimonæsimi sorsunnersuup aappaata nalaani qanorpiaq-una pisoqartoq? Qanorpiarli pisoqarsimanersoq, ilisimatuut Nationalmuseumimeersut misissorsimavaat.

Qanga Inuit nunaqarfigisimaasa assanneqarnissaat pillugu itsarnisarsiooq Jens Fog Jensen Tunup avannaaniippoq, qimatallu Eskimonæsimiittut siumorpai:

- Illukut tammavissimanngitsut paasilerpara, illuallu taamanikkut 1943-mi ikuallammat atortut assigisaallu nikisinneqarsimanngitsut paasilerlugu, itsarnisarsiooq Jens Fog Jensen oqarpoq.

Taanna ilisimatusaat "Kampen om Vejret", oqaluttuarisaanermik ilisimatusartoq Tilo Krause peqatigalugu suliaraa.

Sorsunnersuup aappaanni sakkutuut marluk Kalaallit Nunaanni toqutaapput, toqutaasullu aappaa Eskimonæsimi toqutaavoq.

Tyskit silasiorfimmik isertuussamik pilersitsisimanerat iligiinnit paasineqareersorlu akersuuttoqarpoq. Tyskit Eskimonæs kingorna saassuppaat:

- Inuit pingasut qimusserlutik marsip ulluisa 23-anni Eskimonæsiliarsimapput. Eskimonæsip illersorneqarnissaa pillugu inuit allat aaneqarnissaat sakkutuut allat isumagisimavaat, sulili utersimanatik. Tyskit sakkutuut arfinillit taamanikkut saassussipput, inuillu pingasut taakku Eskimonæsiliarsimasut silasiorfimmit qimaasimallutik. Tyskit silasiorfimmik tiguaapput, ullorlu ataaseq tassaneeriarlutik angerlaqqissimallutik. Illulli amerlanersaat angerlartinnatik ikuallassimavaat, oqaluttuarisaanermik ilisimatusartoq Tilo Krause oqarpoq.

Qallunaalli allat taakku ikiortissamik aallersut tyskit Eskimonæsimik tiguaasimanerat ilisimanagu tassunga utersimapput. Siulliulluni tikiuttoq, Eli Knudsen, aallaaneqarpoq, allallu marluk, Marius Jensen aamma Peter Nielsen tigusarineqarlutik.

Silasiorfiup aserorneqarneranut atatillugu tyskit akisussaasuunerusut, ilisimatusaatip "Kampen om Vejret"-ip uppernarsisippaa.

Tyskit suli silasiorfimmiissorineqaramik iligiinnit qaartartumeeriarneqarput, eqqorneqarnatilli:

- Tyskit Eskimonæsimi sunik suliaqartarsimanersut atuarneqarsinnaavoq, suullu aserortersimaneraat aamma takuneqarsinnaalluni. Amerikamiut qaartartumeerinerminni illunik eqquisimanngitsut aamma takuneqarsinnaavoq, Jens Fog Jensen oqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.