Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Qinikkat aalajaatsut

ALLATTOQ:  Ludvig Siegstad
de in

Nunaqarfinni siulersuisuni ilaasortat katillutik tallimat ukiut kingullit pingasut ingerlanerini sinniisussaminnik naammaqqusiinikulluunniit taarserneqarput.

Nunaqarfiit siulersuisuisa siulittaasui allat Napasumi Atammimmilu siulersuisut siulittaasuattut ukiuni kingullerni aarleqqutissaqaratik siulittaasuusimapput, nunaqarfippassuarnimi allani pingasuni ilaasortat allat pingasut taamaallaat ilaasortaajunnaarsimammata.

-  Neriuutigilluinnarpara nunaqarfiit siulersuisuisa ilaasortassannik piffissami aggersumi naammaqqusiinermik qinerseqqittoqassanngitsoq, tamanna Atammimmi qinersisartut ilaasa qatsunnguatsiarsimassuk, Jens Kristiansen, S, Napasoq, nunaqarfiit Napasup Atammiullu siulersuisuini siulittaasusuusoq oqarpoq.

Atammimmi nunaqarfiup siulersuisuinut ilaasortai marluk qinigaaffimmi matumani marluk tunuarsimapput allanillu taarserneqarlutik, naammaqqusiilluni qinersinikkut.

Nunatsinni kommunit sisamaasut nunaqarfittaasa siulersuisuini ilaasortai katillutik 116-upput.

Nunaqarfinni siulersuisuinut ilaasortat  allannguteqarfiusut allat tassaapput Kullorsuaq, Kangerluk aamma Arsuk.

Nunaqarfiit siulersuisuisa katitigaasarnerat 2009-mi allanngortinneqarput, nunaqarfiit ilaat pingasunik tallimanilluunniit ilaasortaqartarlerlutik.

Qaasuitsup kommuniani nunaqarfinni ilaasortat amerlanerpaapput, aqutsisoqarfinni 14-ni  62-it ilaasortaallutik.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.