Borgmesteri aalisarnermut inatsit pillugu: Politikerit inuit inuussutissaannik aarlerinartorsiortitsillutik misileraapput

Inatsisartuni politikerit aalisarnermut inatsimmi pissaaneqarniarneq nunatsinni inuussutissarsiummi pingaarnersaasumi suliffissaqartitsinissamik qulakkeerinissamit pingaartinneruaat. Qeqertalimmi borgmesteri, Ane Hansen (IA) taama isornartorsiuivoq.
Inatsisartuni politikerit aalisarnermut inatsisissatut siunnersuummik oqaluuserinninneranni pissaaneqarnerunissaq suliaqarluarnerunissamit pingaarnerutinneqarpoq. Kommune Qeqertalimmi borgmesteri, Ane Hansen (IA) taama isumaqarpoq.
maajip 10-at 2024 11:42
Nutserisoq Connie Fontain

Inatsisartuni pissaaneqarneruniarneq aalajangiipallannerlu politikikkut suliaqarluarnissamit annerupput.

Kommune Qeqertalimmi borgmesteri, Ane Hansen Inuit Ataqatigiinneersoq tusagassiuutinut nalunaaruteqarluni sakkortuumik isornartorsiuivoq.

Taassuma nunatsinni politikerit partiit akimorlugit aalisarnermut inatsisissaq ilaqutariippassuarnut najugaqarfiusunullu qanoq kinguneqarnissaa isumaliutigilluarnagu tuaviuukkaat isornartorsiutigingaatsiarpaa.

- Toqqissisimananngeqaaq ernumanarlunilu Inuutissarsiummik aningaasarsiornermut akileraarutitigullu isertittakkatta tunngaviat pingaarnerpaaq immeraatigineqartutut misigalugu, Ane Hansen oqarpoq.

Taassuma taamaalilluni nammineq partiini naalakkersuisuni Siumut peqatigalugu tuaviuussinerarlugit isornartorsiorpaa. Inatsisartuni partiit allat isumaqatiginiarneqanngitsut aamma maluginiarnerarpaa.

Tamannalu iluatsissappat taassuma oqarnera naapertorlugu tamanna aalisarnermi pissutsini qularnartoqangaatsialissaaq.

- Taamaattoqanngippat 1980-kunni pisimasunut aalisarnerup inuiaqatigiinut nanertuutinngorsimaneratut utersartoqaqqilernissaa ernumagaara tamannalu angorusunnannginnerpaavoq, Ane Hansen oqarpoq.

Borgmesteri: Tunitsiviit arlallit matussasut inuillu nuussasut

Aalisarnermut inatsisissatut siunnersuummi sinerissap qanittuani pisassiissutinut allannguisoqarniarpoq.

Tamannalu suliffeqarfinnut namminersortunit pigineqartunut assersuutigalugu pisassiissutikinnerulersitsisoqarneranik isumaqassaaq. Polar Seafood raajartassiissutinit ataatsimoortunit annerpaamik 20 procentinik pisassiissuteqarfigineqartussaatinneqarniarpoq. Tamanna allanngunngilaq, allanngortorli tassaavoq tunitsivimmut tunineqartussaatinneqartut 25 procentimit 30 procentimut qaffanniarneqaramik.

Aalisarneq pillugu inatsit

Aalisarneq pillugu inatsisissaq ukiuni 20-ni utaqqineqarsimavoq.

Inatsit maanna atuuttoq 1996-imeersuuvoq. Taamanili inatsimmut ilassutinik allannguutinillu arlalissuarnik inatsisartut aalajangiisarput. 

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuaq aalisarneq pillugu inatsip qanoq imaqarnissaanut inassuteqaatinik arlalinnik 2021-mi saqqummiivoq.

Aalisarnermut naalakkersuisoqarfimmi atorfillit inatsisissamik saqqummeeqqammerput. Tusarniaassutigineqarnera pingasunngornermut januaarip 24-anut killeqarpoq.

Nunaqarfinni illoqarfinnilu politikerit aalisartullu, inatsisissap oqaasertaasa tusarniaassutigineqarnerata sapaatit akunnerinik arfineq-pingasuinnarnik sivisussusilerneqarsimanera puffaqqassutigaat.

Kim Kielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut marsimi tunniuppaa.

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerminni aalisarnermut inatsit oqaluuserissavaat.

Tamannali naammanngitsoq, Polar Seafood maanna nalunaaruteqarpoq. Suliffeqarfiup oqarnerani naapertorlugu tamanna Aasianni tunitsiviup ukiut pingasut ingerlaneranni matusariaqarneranik kinguneqassaaq, sulisullu 100-it missaanniittut taamaalillutik suliffissaarutsinneqassallutik.

Tamanna kommunimi inunnut aningaasaqarnermullu annaasaqaataanngaatsiassasoq, borgmesteri, Ane Hansen erseqqissaatigaa.

- Tamanna kommune Qeqertalimmut ajorluinnartumik kinguneqassooq.

Demokraatit, Atassut Nalerarlu aalisarnermut inatsisissatut siunnersuutip imarisaa isornartorsiungaatsiarnikuullugulu inatsisissatut siunnersuut Inatsisartuni tuaviuussaasimanerarpaat.

KNAPK-p ilaasortani aalisarnermut inatsisissatut siunnersuummut tapersiinngitsut aamma erseqqissaatiginikuuaa.

- Tusarniaanermi sinerissamit ilanngukkusutatsinnik nassiussivugut, arlaannaannulluunniilli qanilleriarsimanngimmata taanna tamaat akuerinngilarput, Nikkulaat Jeremiassen KNR-imut apriilimi oqarpoq.

Aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartuni ullumi aappassaaneerneqassaaq.

Siunnersuut sapaatip akunnerata tulliani pingajussaaneerneqarlunilu naggataamik taasissutigineqassaaq.