Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq
Slovakiamioq Ilulissani persuttaasoq
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Atuaruk
Inuusuttuaqqat aallaasinik tillittut
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
Atuaruk
Issip ataani sapiitsuliortut
Angutit inuusuttut marluk sapiitsuliorsimasutut politiinit nersorniarneqarput.
Atuaruk
Liberiamioq 38-nik ukiulik anisitaasoq
Angut 38-nik ukiulik Liberiameersoq, Italiami najugaqarnissaminut akuersissumik tigummiaqartoq, sapaatip akunnerata siuliani ataasingormat majip arfineq-aappaani, Nuummut tikippoq. Politiit naapertorlugit, angut taanna Nunatsinni akunninnissaminut aningaasanik tigummiakippallaarpoq, tamannalu peqqutigalugu anisitaavoq.
Atuaruk
Ikuallannissaq Maniitsumi pinngitsoortippaat
Nalaatsornerinnakkut saneqquttup qatserisartunut kalerrisaarilertorneratigut inissiami ikuallaleraluarneq qaminneqalertorpoq.
Atuaruk
Politiit ujaasineq unitsippaat
24-nik ukiulik Søren Sørensen martsip 14-iat ujaarineqalerpoq. Ujaasineq kinguneqanngimmat unitsinneqarpoq.
Atuaruk
Timi toqungasoq kinaassusersivaat
Sapaatip akunnerata naanerani Nuup eqqaani inuk toqungasoq nassaarineqartoq tassaavoq angut inuusuttoq 25-t missaannik ukiulik. Taanna ukiut pingasut matuma siorna tammaaneqalerpoq.
Atuaruk
Lars Svendsen nassaarineqarunarpoq
Aalborgip ilaani Limfjordip ikaartarfianiit angutip kalaallip inuusuttup nakkartup timaa, inuusuttunit allanit pingasunit takuneqartoq maanna nassaarineqarpoq.
Atuaruk
Biilinik tillittup politiit biiliat aporpaa
Tillittoq qimaavoq politiillu biiliat kingorna aporlugu.
Atuaruk
Kalaaleq arnaq toqutsisutut pasisaasoq
Kalaaleq arnaq 58-inik ukiulik Københavnip kitaani Albertslundimeersoq aapparminik toqutsisimasutut pasineqarluni sapaatit akunnerini sisamani tigummigallagassanngortinneqarpoq.
Atuaruk
Toqungasumik nassaarneq: Immikkut ilisimasalik tikisilerpaat
Inuup toqungasup Nuummi Ukkusissani arfininngorneq maajip tallimaat nassaarineqarnera pillugu politiit paasissutissaataat suli killeqarput.
Atuaruk
Angut toqungasoq nassaarineqartoq
Angut Nuummi Ukkusissani ulloqeqqata siorna sisorartilluni amiilaarnartumik nassaarpoq, angutip timaa toqungasoq nassaarigamiuk.
Atuaruk
Kalaaleq arnaq Odensemi toqutaasoq
Kalaaleq arnaq savimmik kapineqarnermi kingorna tallimanngornerup ullaavani toqusoq, Sermitsiaq.AG allappoq.
Atuaruk
Nutaarmiuni toqutsisoq suli misissorpaat
Angutip 22-nik ukiullip Nutaarmiuni toqutsisutut pasisap tigummigallarneqarnera ullumimut killeqartinneqartoq, Eqqartuussivimmit sapaatip-akunnerinik sisamanik maanna sivitsorneqaqqippoq. Qaasuitsumi politiit pisortaat Erik Rasmussen taama nalunaarpoq.
Atuaruk
Nuummi angut inuusuttoq ujaarineqarpoq
Nuummi politiit angummik inuusuttumik 17-inik ukiulimmik ujaasinerminnik ikioqqullutik nalunaarutaat maanna ingerlateqqissavarput.
Atuaruk
Ujajaasumik takunnissimasunik ilisimannittussarsiortoqarpoq
Nuup qeqqani arfininngornerup sapaatillu unnuaani ujajaalluni saassussinermut atatillugu Nuummi politiit ilisimannittunit attaveqarfigineqarusupput.
Atuaruk
Dannebrog-mi sakkutuut pinngitsaaliisimasutut pisuutitaapput
Nuup Eqqartuussivia ullumi aalajangerpoq sakkutuut imarsiortut marluk Dronningip umiarsuani Dannebrog-mi inuttat pinngitsaaliissimasutut pisuutinneqartut. Siorna Dannebrog-p Nuummiinnerani pinngitsaaliineq pisimavoq.
Atuaruk
Ikuallattumi ajunaangajattoq
Illumi najugalik Rigshospitaliliaanneqarpoq illu annertuumik ikuallareersoq.
Atuaruk
Angut toqutsisuusimannginnerarpoq
Angut 59-inik ukiulik, Koldingimi najugalik, arnamik inooqatiminik toqumik kinguneqartumik persuttaasimasutut pasineqartoq, pinngitsuunerarpoq, Koldingimi politiieqarfiup pisortaa Verner Pedersen ilisimatitsivoq.
Atuaruk
Sakkutuut marluk peqqarniitsumik pinngitsaaliisimasutut unnerluunneqarput
Qallunaat angutit inuusuttut marluk kalaallimik arnamik pinngitsaalillutik arnerisimasutut unnerluunneqarlutik Nuup Eqqartuussiviani ippassaq eqqartuunneqarput. Unnerluussineq ulluni nanginneqassaaq.
Atuaruk
Permagreenip pisortaa siulersuisuunerni ilaasortaajunnaarpoq
Nunatsinni suliffeqarfiit sanaartornermik suliallit pingasut akunnerminni peqquserlullutik unammilleqatigiinnissamillu inatsimmik unioqqutitsillutik isumaqatigiissusiortarsimanerat Sulisitsisut Peqatigiiffiannut maanna kinguneqalerpoq.
Atuaruk
Narsami aallaasersortoq
Angut 30-nik ukiulik Narsami aallaaneqarnermi kingorna Nuummut aallarunneqarpoq.
Atuaruk
Nutaarmiuni toqutsisutut pasisaq Danmarkiliartinneqartoq
Angut 22-nik ukiulik, Nutaarmiuni inunnnik pingasunik toqutsisutut pasisaasoq, maanna Danmarkiliartinneqarsimalerpoq, eqqartuussivimmut sassartinneqartussanik tarnikkut misissuisarfimmi Risskovimiittumi misissorneqassalluni.
Atuaruk
Arnaq 3.000 koruuninik tilliffigitittoq
Arnaq 55-nik ukiulik ataasinngornerup ullaassaa peqqarniitsumik tilliffigineqarpoq.
Atuaruk
Sakkut pillugit Maniitsumi ernumaleraluarput
Illuinnarsuut gassitortoq aallaallu eqeraannartagaq sakkortuunik imassalik arsaarinnissutaapput sakkut pillugit Maniitsumi pissangasoqareersoq.
Atuaruk
Unnerluussisup unioqqutitsisut millioninik pillaatitut akileeqquai
Unammilleqatigiinnissamut inatsimmik imaannaanngitsumik unioqqutitsineq. Nunatsinni sanaartortartut akunnerminni peqquserlullutik unammilleqatigiinnissamullu inatsimmik unioqqutitsillutik isumaqatigiissusiortarnerannik suliami unnerluutiginnittoq taama naliliivoq.
Atuaruk
Aasiaat: Siku ulorianarsivoq
Aasianni politiit sikukkut angalanissaq inassutiginngilaat.
Atuaruk
Sisimiuni savilersortoq
Sisimiuni angut savimmik kapineqarsimavoq.
Atuaruk
Nuummi meeqqat unataasut
Meeqqat qulingiluaniit 13-inut ukiullit meeraqatiminnik saassussisut.
Atuaruk
Inooqataa unataasimasutut pasineqarpoq
Arnaq kalaaleq, Danmarkimi illoqarfimmi Koldingimi najugalik, persuttarneqarnermi kingorna toqungasoq nassaarineqarpoq.
Atuaruk
Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.