Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Oqaatsivut ulorianartorsiunngillat

ALLATTOQ:  Carla Davidsen
de in

Canadami nunap inuiisa oqaasii 60-it missaanniittut atorneerutilerput. Kalaallisulli oqaatsivut atorneeruutilersunut qujanartumik ilaanngillat.

Ilitsoqqussaraluguli Oqaatsit Ulluat Nunatsinni malunnartissallugu pingaaruteqarpoq, oqaatsivummi nunarsuatsinni inunnit ikinnerpaanit atorneqarput, 50.000-it missaannit oqaaserineqarlutik.

Nunallu tamalaat akornanni Ilitsoqqussaralugu Oqaatsit Ulluata Oqaasileriffimmit malunnartinneqartarnera ukiut tamaasa aamma ileqquulersimavoq.

Naalagaaffiit Peqatigiit Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Kulturimullu Suleqatigiiffiata, UNESCO-p, Ilitsoqqussaralugu Oqaatsit aqagu ulluanut qulequtsiussimavaa "Ilitsoqqussaralugu oqaatsit atorlugit atuartitsineq, ilinniartitaanermilu taakkuninnga ilagititsineq". Taama qulequtsiinermi erseqqissarniarneqarpoq, ilitsoqqussaralugu oqaatsit ilinniarnissamik pisinnaatitaaffeqarnerup tungaanit isigalugit pingaaruteqarnerat, taamatuttaarlu kaammattuutiginiarlugu nunani tamalaani ilitsoqqussaralugu oqaatsit atorlugit atuartitsinerup ilinniagaqarnerullu siuarsarneqarnissai.

Aqagu ulloq GU-p Nuummi kantiinaani malunnartinneqassaaq, ilinniartut aliikkusersuissapput, isiginnaagassiaminnik takutitsillutik, filmeeraliaminnillu arlalinnik aamma takutitsiumaarlutik. Oqaasileriffimmit erseqqissaatigineqarpoq Ilitsoqqussaralugu Oqaatsit Ulluata siunertarigaa oqaatsit kulturillu iluanni assigiinngiiaassuseq siuarsassallugu, pingaartumik akaareqatigiinneq oqaloqatigiinnerlu aallaavigalugit.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.