Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Nunarput nammineq saliisalerusuppoq

ALLATTOQ:  Jens Thorin
de in

Nunatsinni uuliasiornermi ajutoortoqassagaluarpat, saliineq Nunatsinniit isumaneqassaaq, piginneqatigiifillu, uuliamik saliinermik suliaqartartussaq, upernaaru pilersinneqariissaaq. Inatsisississatut siunnersuummi, sapaatit akunneranni kingullermi tusarniaatigineqalertumi, tamanna atuarneqarsinaavoq.

Nunatta imartaani ukiuni kingullerni marlunni uuliasiorluni qillerinernit iluatsitsiviunngikkaluartut, uuliamik ujarlerneq ukiuni tulliuttuni annerulissasoq, Naalakkersuisut naatsorsuutigaat.

Tassalu taamaammat uuliamik maqisoortoqartillugu immikkut ilisimasalinnik nunani allaneersunik pisariaqartitsineq millisarniarlugu, suliffeqarfimmik nunamut tamarmut atuuttumik, uuliamik saliinermik suliaqartussamik pilersitsisoqarniarlerpoq.

Tamanna inatsisissatut siunnersuummi, Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfiup tusarniutigalugu nassiussaani atuarneqarsinnaavoq. Tassani ersippoq, uuliasioqatigiiffissuit nunani tamalaaneersut Nunatsini uuliasiussatillutik Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutaat akilertassagaat, taanna uuliakoortoqaratarsinnaaneranut avatangiisillu mingutsineqaratarsinaanerannut piareersimasooqqullugu.

Nammiersorlutik Oqartussat suliffeqarfiutissaat ateqassaaq "Greenland Oil Spill Response", aallaqqaatanilu tamakkiisumik sullissisinnaassanani, taamaallaalli
upalungaarsimanermi atortussanik neqerooruteqarsinnassalluni. Atortussat taakkua Cairn Energyp Namminersorlutik Oqartussanik isumaqatigiissutit naapertorlugu nunatsinnut tunissutigaat.

Siunertaavorlu, suliffeqarfiup atortussaatini, soorlu angallatit, imerpalasut siaruatsaaliornissaannut assiaquttat puttasartut, akuutissat mingutsitsinermilu atortussat allat piffissap ingerlanerani amerliartuaartissagai, tassalu uuliamik mingutsitsinerit Namminerlutik Oqartussat suliffeqarfiutaata kisimiilluni piffissami suli aalajangigaanngitsumi passussinnalissagai, inatsisissatut siunnersuummi atuarneqarsinnaavoq.

Cairn Energyp uuliasorluni siorna qillerinissaminut atatillugu upalungaarsimanermut pilersaarutaa akuerisaasoq arlalinnit isumakulunnartoqartinneqarpoq.

Tassami uuliamik aniarujussuartoqalissagaluarpat, saliinermi atortussat Tuluit Nunaata kujataani Southamptonimiit aatsaat timmisartuunneqaqqaartussaammata. Tassalu akuutissat, atortussat sulisullu uuliamik mingutsitsisoqarneranit nalunaaquttap akunneri 72-it qangiutereersut aatsaat apuuttussaallutik.

Kisianni kalaallit suliffeqarfiutissat upalungaatitsimanermut piareersimasussatut naammaginartumik qaqugorpiaq piareersimalissanersoq, inatsisissatut siunnersuummi allaaserineqanngilaq.

Suliffeqarfiulli qaqugu namminersortunngortinneqarnissaa erseqqilluinnarpoq. Tassalu piginneqataassutit kittaarlugit tuniniarneqassapput, piginneqatigiiffik Namminersorluni Oqartussanit 2020-mi piginneqataaffigineqarunnaavinnissaa tikillugu.

Tusarniaatigineqartumi aamma atuarneqarsinnaavoq, Greenland Oil Spill Response nunatsinni uuliasiornermi ajutoornernik suliarinnissinnaanermi saniatigut aamma issittup sinnerani suliarinninnissaassasoq.

Tusarniaaneq februaarip 17-anut killeqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Issittoq pillugu aallartitaq paasititsiniaanissamik suliniuteqalerpoq Great Greenland EU-mi inissisimalluarneruleqqullugu.
USA-mi illoqarfissuarmi New York-imi Uummannaq saqqumilaartinneqartussanngorpoq.
Sulorarnermi kujataani pissartanngorniunneq naammassivoq, Angusat takukkit.
Canadamiut uuliasiortitseqatigiiffiat Husky Energy 2013-mi uuliasiorluni qillerinissaminut piareersaleruttorpoq.
Kommuneqarfik Sermersuumi kulturpulje, tassa aningaasat kulturikkut suliniutilinnut agguaassassat, aningaasaateqarfinngorpoq. Ateqalerpoq Aningaasaateqarfik Sermeq – kulturi nutaamik eqqarsalersitsisarmat.
Sisimiuni Oqaatsinik Ilinniarfimmi oqalutsimut nutserisumullu ilinniartitaasoqarunnaartassammat, Ilisimatusarfimmi bachelorinngorniutigalugu nutserisutut inuussutissarsiutinilu oqaatsit pillugit nutserisutut ilinniartoqarsinnaalissaaq
Pilersuisup pisiniarfiini internettikkut annertunerusumik pisiniarsinnaaneq KNI´p suli anguniarpaa. Nunaqarfiit inukilliartorneranni nioqqutissat ikilisinneqarnissaat tamatumani pissutaavoq.
Soraarnerussutisiaqarnernut akileraarutit maannakkut atuuttut eqqarsaatigalugit, taakkulu aaqqinneqarnissaat siunertaralugu, Nunatta Danmarkillu akornanni isumaqatigiinniutaalerpoq. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup, Maliina Abelsenip aamma danskit Akileraartarnermut ministeriata ullumi ataatsimeeqatigiinnerminni tamanna eqqartugaasa ilagaat.
Oqaatsinut politikki pillugu allannguutissatut siunnersuut innuttaasut inuuniarnermut aningaasartuuteqarnerulernerannik nassataqassaaq. Namminersorlutik Oqartussat taama nammineq nalunaaruteqarput.Kalaallilli oqaasii pingaartinneqassappata taamaattariaqassaaq, kultureqarnermut naalakkersuisoq Mimi Karlsen oqarpoq, Siumullu sinnerlugu inatsisartunut ilaasortaq Malik Berthelsen isumaqataavoq.