Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Nuna Oil-imi isumalluarput

ALLATTOQ:  Carla Davidsen
de in

Nunatta imartaani uuliasiorneq suliffeqarfimmit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartumit, NUNAOIL-imit, suli isumalluarfigineqarpoq. Naak uuliap gassillu aningaasarsiorfigineqarnissaat suli piviusunngunngikkaluartoq.

NUNAOIL-imi pisortaaneq, Hans Christian Olsen, tusagassiuutinut allappoq, uuliaqarneranik gasseqarneranillu tikkuutaasinnaasunik siorna malussartoqartoq, misissueqqissaarnermillu paasissutissat taakkuusut NUNAOIL-ip ukiumoortumik naatsorsuusiaani 1,2 millionit koruuninik ukiup aappassaa sinneqartoorneranut tunngaviusut.

Sinneqartoorutit sajuppillatsitsilluni paasissutissaneersuupput. Ukiullu aappassaa sinneqartoornermut tunngaviupput, inerneq missingersuusiaagaluamit pitsaaneroqisoq.

Hans Christian Olsenip oqarnera naapertorlugu uuliamik nassaartoqarnissaata tungaanut amigartooruteqarnissaq NUNAOIL-imi missingersuusiarisarpaat.

- Misissueqqissaarnermimi paasissutissat aningaasarsiorfigineqarnissaat missingersuusiarisinnaanngilarput. Taamaakkaluartoq 2011-mi iluatsitseqqippugut. Tamannalu tulluusimaarutigilluarsinnaavarput, NUNAOIL-imi pisortaq aamma oqarpoq. Taanna isumaqarpoq uuliap aningaasarsiorfigineqarsinnaalernissaa ilippanaateqarluartoq.

Misissueqqissaarnermi paasissutissat amerliartuinnarnerat Hans Christian Olsenip iluarisimaarpaa, toraagaqarnissamummi periarfissatik taamaalillutik annertusarneqarmata.

Akuersissutini ingerlanneqartuni allanit aningaasalerneqartuni 20-ni NUNAOIL ullumikkut peqataatinneqarpoq, misissueqqissaarfiit katillugit 201.000 kvadratkilometerisut annertutigalutik - tassa Danmarkip angissutsimigut tallimariaataa missiliorlugu.

NUNAOIL-ip aktiatigut aningaasaatai 10 millionit koruuniupput. nammineq aningaasaatai 56 millionit koruuniullutik.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.