Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Nuna aajuitsoq pillugu ilisimatusarfeqalissaaq

ALLATTOQ:  Kalaallisuunngortitsisoq: Knud Reimer
de in

Nuna aajuitsoq Københavnip Universitetiani immikkut ilisimatusarfittaarpoq. Tassani Kalaallit Nunarput ilisimatusarnermi aallaavigineqartassaaq, nunatsinnilu naasut, uumasuaqqat issorlu silap pissusaata allanngoriartorneranit qanoq sunnigaasarnersut misissugarineqassallutik.

Danmarkimi Nunami ilisimatusarnermut aningaasaateqarfik 60 millionit koruuninik ilisimatusarfissamut aningaasaliivoq, tassa ilisimatusartunut assigiinngitsunut katersuuffissianngornissaa eqqarsaataavoq, ilaatigut Københavnip Universitetiani ujarassiornermut institutti, Uumasulerinermut Institutti, aamma Danmarkip Nunatsinni Danmarkimilu ujarassiornermut misissuiveqarfia inissaqassallutik.

Ilisimatusarfissami ittunngortussaq tassaavoq Bo Elberling, taassumalu oqaatigaa Kalaallit Nunaanni avatangiisinut allannguutit suuneri ilisimatusarfissami paasiniarneqarlutillu nassuiaatissarsiorfigineqassasut.

- Paasissutissammi katersorniakkavut Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut ullumikkut siunissamilu pingaaruteqartussaapput, Bo Elberling oqarpoq.

Ilisimatusarfissarli sumorsuaq atanavianngilaq. Danmarkimimi Nunami ilisimatusarnermut aningaasaateqarfik ukiunut quliinnarnut naatsorsuussaasumik aningaasaliisaraluarpoq, taamaattorli ittunngortussap ukiunik quliinnarnik killeqarnera aporfiginngilaa:

- Ukiut arfinillit siulliit ingerlareerutta suliavut malunnaateqarlualereersimassapput, Bo Elberling isumalluarpalulluni taama oqarpoq.

EU´p suliniutaanut Page21-imut ilisimatusarfissaq atassuteqartussaassaaq, suliniummi pineqartumi siunissami nunap qeriuaannartup aakkiartornerata kinguneranik gassit nunarsuatsinnik kissakkiartortitsisut qanoq annertutiginerannik misissuinissarsuaq Europamiut aalluttussaammassuk.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.