Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Nipilersortartup kræftertut ikiorusuppai

Søren Alaufesen anaanagigaluami napparsimanerani imaannaanngitsumik nalaataqarsimavoq.
ALLATTOQ:  Noah Mølgaard
de in

Søren Alaufesen cd-liulerpoq. Tuninerani isertitat nappaassuaq Kræfti akiorniarlugu suliniaqatigiiffimmut Neriuffimmut tunniunneqassapput.

Nipilersortartup Søren Alaufesenip Aasianni inunngortup, qangali naammasserusuttakkani piviusunngortilerpaa.

Maanna cd-liulerpoq isertitallu Neriuffiit kattuffiannut tunniunneqassapput.

- Amerlavallaarujussuarput kræftimik nappaatillit suliaritikkiartornerminni artornartoqaqisumi kisimiillutik angalasartut. Aningaasat qanigisaasut angalaqataasarnissaannut atorneqartussanngorlugit katersorneqassapput, Søren Alaufesen KNRip aallakaatitaanut Iterluarnaamut taama oqarpoq.

Søren Alaufesenip anaanani Pauline Alaufesen nappaassuaq kræfti pissutigalugu 1980-ikkunni annaavaa. Anaanamilu napparsimanerata nalaani migisani ukiuni qulikkaani pingasunngulersuni anniaatigisarsimavaa.

- Nukaralu Kangerlussuaannarmut anaanarput qaniortariaqarsimavarput tamannalu uatsinnut taamani artornaqaaq. Nalunngisaqarpunga kræftimik napparsimasunik arlalinnik illoqarfigisartik qimallugu qanigisatik ilaginagit katsorsartittunik. Taakku imaannaanngitsumik misigisaqarnerminni aappamik qitornamillu ilaginissaat pisariaqartippaat. Assammikkut tigummineqarnissaq pisariaqartippaat, Søren Alaufesen oqarpoq.

- Inuit taamatut nalaataqartut ikiortariaqarpagut. Aningaasat namminneq takkunnavianngillat arlaannik uagut nammineq iliuuseqaqqaartariaqarpugut. Ilaatigut oqallissaarineq pigaangat aatsaat pisoqalertarami, Søren Alaufesen Iterluarnaamut oqarpoq.

Maanna nuusiorfik Atlantic Music isumaqatigiissusiorfigaa cd-lu upernaap naalernerani saqqummissasoq ilimagineqarpoq.
Erinaq "Atoqqusaq"  Søren Alaufesenip ima ilaqartippaa:

"Tarneq aana aallalersoq piareersareerluni
timiminiit anillattussanngorluni
Qilak panna ornilerpaa naalliuut qimallugu
isigivarput uppererpasinnagu."

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.