Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Nassuttuumigooq qivittoqarpoq

Amaasa Olsen qivittunik naapitsinerminik oqaluttuarpoq.
ALLATTOQ:  Nauja Møller
de in

Sapaatip akunnera kingulleq Akunnaamiit aavariaq inuillisimasunik marlunnik naammattoorsivoq, aappaatalu saassussimavaa. Qivittulersaarut tamaat tusarnaaruk.

Pisoqarnerata kingorna aavariaq tupassimaqisoq oqaluttuartipparput, Nassuttuumullu aavarianut mianersoqqusivoq.

Attup kujataani aavariartarfimmi Nassuttuup nunataata majortariaani, aavariaq kisimi nunap timaani angalaartilluni, tuttu pisani aattorlugu naammassillugillu, inuillinikunik qivittunik marlunnik naammattoorsivoq

- Aattorlugu naammassillugu tununninngaanniit, siutimma tunoralaannguaninngaanniit soorlu anersaarfigitittutut ikkama, Amaasa Olsen Nuummi najugalik taama oqarpoq.

Amaasa Olseni angajuni illooqqamilu uia ilagalugit nassuttuup qinnguanut Aqataamut aavariarput. Ataasinngornermi augustip aallaaqaataani, tuttutani aattoreerlugu nikuikkami takuai angutit marluk amii piniartutut palersimangaaramik kiinai ilisarnanngitsut, nujarsuilu takisuut kiinaanut assiutitut inissinneqarsimasut.

Amaasa Olsen ukioq tamaat nukittorsartarfimmi sungiusartarami saassunneqarnerminit nammineerluni aninguisinnaasimavoq.

Qivittuni naapitsernera tamakkerlugu uani tusarnaarsinnaavat.

 

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.