Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Misigissutsit pivallaarnagit

ALLATTOQ:  Oline I. Olsen
de in

Kommunip angissusaa pillugu oqallinnermi misigissutsit aallaaviginagit ilisimasat aallaavigalugit oqallittoqassaaq. Qaasuitsup kommuniani kommunip angissussaa pillugu suleqatigiissitap tamanna aallaavigalugu innuttaasunik qaammatini tulliuttuni oqallitsitsisassaaq. Innuttaasunik sullissinermut aamma aningaasaqarnermut paasissutissat saqqummiunneqartassammata.

  • Uummannami utoqqalinersiallip aningaasat atorsinnaasai kommunerujussuup atuutilinnginnerata siulianut sanilliullugit qanoq maanna annertutigippat?
  • Aasianni meeqqerivimmiittuuteqarneq qanoq akeqarpa?
  • Tamannalu Qaasuitsup kommuniata atuutilerneratigut allanngorsimava?
  • Sullissisut amerlassusii innuttaasunut agguaqatigiissinneqarneri.

Tassa Qaasuitsup kommuniani kommunip avinneqarnissaanut apeqqummut suleqatigiissitaq innuttaasunik apriilimi oqallitsitsilerpat, misigissutsit aallaaviginagit paasissutissalli tunngavigissavaat.  Suleqatigiisitamut suliakkiissut taama isikkoqarpoq.

Innuttaasunik sullissinermut tunngasunik paasissutissat, aningaasaqarnermut tunngasunik paasissutissat kommunip martsip qaamataata ingerlanerani katersoreersimassavai. Paasissutissallu katersorneqareerpata politikkikkut suliallit innuttaasut tikillugit oqallitsitsilissapput.

Qaasuitsup kommuniata kommuuniusimasullu arfineq pingasut sullissinermikkut, aningaasaqarnikkullu ingerlatsisimaneranni assigiinngissutsit innuttaasunut saqqummiunneqarlutik isummersorfigineqartassapput. 

Kommunimilu innuttaasut oqalliseqataanissaminnut maajip naanerata tungaanut periarfissaqassapput.

Qanimut oqartussaaqataaneq oqallisigineqartussat aamma ilagaat, tassani innuttaasut aalajangiussassanut pingaarnersiuinernullu qanoq peqataatinneqarsinnaanersut oqaluuserineqassaaq.

Kommunip avinneqarnissaanut apeqqummut suleqatigiissitaq partiit aallartitaannit ilaasortaaffigineqarpoq. Ilaasortat tassaapput:

  • Enok Sandgreen, Siumut sinnerlugu toqqagaq siulittaasuuvoq
  • Bendt B. Kristiansen, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit ilaasortaavoq
  • Ane Lone Bagger, Demokraatineersoq
  • Ole Zeeb, Kattusseqatigiit partiiannit
  • Knud Kristiansen, Atassut

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.