Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq
Siunissami atuakkiortussamaataavit?
Kalaallit inuusuttut inuunertik pillugu oqaluttualiornissaminnut pilerisaarneqartariaqalerput.
Atuaruk
Webbyaward tusaamasap tigussavaa
Ataasinngorpat nittartakkat Oscariet Nunatsinni takornariartitsivimmut Vist Greenlandimut tunniunneqassaaq taakku nittartagaat ajugaammat. Qallunaaq isiginnaartitsisartoq nunani tamalaani tusaamasaq Nicolaj Coster-Waldau akissarsinermi nunarput sinnerlugu peqataassaaq.
Atuaruk
Katuami marlunngorpat Rhythm 'n' blues
Amerikamiu kitaarertartoq Robben Ford aqagu marlunngornermi Nuummut tikissaaq qallunaaq erinarsortatoq Bobo Moreno peqatigalugu. Katuap paarlersuani tusaamasat taakku marluk nalunaaqutaq qulingiluaniit tusarnaartitsiniarput.
Atuaruk
Nuummiut Hollywood-imut piukkoorput
Ben Stillerip filmiliassaanut ”The secret life of Walter Mitty”-mut inuttassarsiuineq Nuummi Hotel Hans Egedemi sapaammi pivoq. Filmimi tassani peqataanissaq soqutigineqarluarpoq.
Atuaruk
Nukappiaraq Nuummiu piniartunngortoq
Amerikamiu filmiliortartoq Mike Magidson "Inuk" filmiliaralugu aallartikkami Ole Jørgen Hammeken inuttassatut eqqarsaatigisimanngikkaluarpaa allaammi pingaarnertut inuttaalluni Ikumamik ateqarnissaa takorloorsimanngivikkaluarlugu. Tamannali allanngortilluinnarneqarpoq.
Atuaruk
Toqu pillugu Sisimiuni Nuummilu meeqqanut isiginnaartitsineq
Isiginnaartitsissut "Farvel hr. Muffin" Sisimiuni ullumi aqagulu takutinneqassaaq Nuummilu takutinneqalerluani marlunngorneq pingasunngornerlu atuartunut takutinneqassaaq. Innuttaasut allat aamma teater Refleksionip suliaa Qilaliarfimmi takusinnaavaat marloriarluni Katuami takutinneqalerpat.
Atuaruk
Doris ajuusaarpugut
KNR-imi inuusuttut aaqqissuisoqarfia ajuusaarluni nalunaaruteqarpoq ippassaq Labrador Kangian aallakaatinneqarmat aallakaatitassiap katiternerani kukkusoqarsimasoq.
Atuaruk
Filmertarfimmi misigisassaq imaannaanngitsoq
Filmi "Inuk" tallimanngornermi Katuami takuteqqaarneqassaaq. Filmiliaritinnermut misilittagaqanngitsut peqatigalugit ilitsersuisoq Mike Magidson Nunarput pillugu imaannaanngitsumik filmiliorsimavoq tassani takutinneqarluni nunarsuatsinnut unammilligassat aktie-t naligattulli allanngoriasaarsinnaatigisut.
Atuaruk
Nunatta isiginnaartitsisarfia aallartilluarpoq
Nunatta Isiginnaartitsisarfia - Silamiut-nik siornatigut taaguutilik - aallartilluaqaaq. Isiginnaartitsisarfiup ukiumoortumik siorna 2011-mi naatsorsuutai siulersuisunut ilaasortat ataasinngormat saqqummiukkamikkik naammagisimaarinninnertik nalunaarutigaat.
Atuaruk
Tullersortaajuartoq kiisami ajugaavoq
Kalaallit Danmarkimiittut erinarsornermik unamminerat Tusariarlinngooq Vejle-mi ingerlanneqarmat Aalborg tamatigut ajugaatitaqartarpoq.
Atuaruk
Katuami tulugarpalaaq
Isiginnaartitsisartut Nunatsinneersut, Nunavumeersut Nunavimmeersullu ataatsimoorlutik pilersippaat isiginnaagassiaq 'Tulugaq'.
Atuaruk
Ilinniartut siulliit
Nunatsinni isiginnaartitsisarfik ilinniartussarsiormat aqqaneq marluk qinnuteqarput.
Atuaruk
Tupermi allalerineq
Nunatta isiginnaartitsisarfiata isiginnaagassiaq "Aanngalerpugut" takutissamaalerpaa. Isiginnaartitsivik Nuutoqqami tupersuarmi pissaaq.
Atuaruk
Labrador' Kangian' aallarteqqilerpoq
Inuusuttunut quiasaarusiaq Labrador' Kangian' nutaanik aallakaatitseqqittussanngorpoq. Siulleq sisamanngornermi unnukkut aallakaatinneqassaaq.
Atuaruk
Filmiliami nunarput pingaarutilimmik inissisimasoq
Qallunaat filmiliaata Skyttenip 1977-imeersup maanna filmiliareqqinneqaleruttornerani, Nunarput pingaarutilimmik inissisimavoq.
Atuaruk
Nunatsinni kulturi pillugu Berlinimi ilisimatusassallugu nuannarineqaqaaq
Nunatta kulturia pillugu Homboldt Universitetimi Berlinimiittumi ilisimatusassallugu nuannarineqarluinnarpoq.
Atuaruk
3900 Pictures akiliisinnaajunnaarpoq
Filmiliortitseqatigiit 3900 Pictures akiliisinnaajunnaarput. Filmilli Nuummiup nunarsuatsinnut siaruaanneqarnissaa ilitsersuisup Otto Rosingip suli neriuutiginerarlugu oqaatigaa. Taanna Berlinimi filminik festivalimi Greenland Eyes-imi filmi Nuummiup takutinneqalernerani akuuvoq.
Atuaruk
Filmfestival ammarneqarmat 130-it najuupput
Filminik nuisitsineq Greenland Eyes ippassaq Berlin-imi ammarneqarpoq. Ammaanermi assit takukkit.
Atuaruk
Kalaallit filmiliaat pillugit saqqummersitsinerit nunani tamalaani annersaat ullumi aallartippoq
Tamanna Berlinimi pisoq, filmit 18-it ullut arfineq marluk ingerlaneranni filmertarfimmi pitsaasutut isigineqartumi Arsenal takutinneqassallutik, tassalu filminiit nipitaqanngitsuniit "eskimuunut eqqumiikajaanut" tunngasuniit kalaallit namminneq filmiliaannut nutaanut takutinneqassapput.
Atuaruk
Kuannit naasullu allat nerisassiornermi najoqqutassiami allaaserineqarput
Nerisassiornermut ilitsersuummi nutaami taaguutilimmi Mamaq, nunarput allatut nittarsaanneqarpoq. Ilitsersuummi soqutiginartumi tassani nerisassiornermut ilitsersuutit assigiinngitsut 50-it tamarmik naasunik Nunatsinneersunik akullit nassaarisinnaavatit - nerisassat kuannitallit arlallit aamma ilaallutik, DR.dk-mi tamanna allaaserineqarpoq.
Atuaruk
Kalaallit filmiliaat amerlaqisut Berlinimi isiginnaarneqarsinnaassapput
Qiiaammisaarnerit, qivittunit saassutsinnerit aagasattut, politikkikkut oqariartuutit Kalaallit Nunaatalu oqaluttuarisaanera pillugu filmiliat annertuut. Tamakkuupput filmiliani takinngitsuni ulluni makkunani isiginnaarneqarsinnaasut.
Atuaruk
Qalerallerivik pillugu saqqummersitsineq
Saqqummersitsineq immikkut illuinartoq Qasigiannguani ippassaq ammarneqarpoq. Qasigiannguani Royal Greenlandimi sulisut 20-it aalisakkeriviup tunisassiunnginerani, fabrikkimi qaleralikkerisarnerup illloqarfimmut sunniutai pillugit saqqummersitsinissamik aaqqissuussipput.
Atuaruk
Kalaallip filmiliaa Cannes-festivalimi takutinneqassaaq
Filminik festivaleqartitsisarnerit nunarsuatsinni nuimanersaat Cannesimi pilerpat kalaallip Maria B. Kreutzmannip innersuunneqarnissani neriuutigaa.
Atuaruk
Nunarput pillugu operaliaq immiunneqalersoq
Kalaallit pillugit operaliaq Københavnip isiginnaartitsisarfissuani Kongelige Teaterimi 1921-mi takutinneqarmat alutorsaatigineqariarluni eqqaaneqaqqikkaluanngilaq. Operaliarmi qallunaat tv-kkut nangeqattaartuliaani Krøniken-imi nuillatsiarnera eqqaassanngikkaanni immiunneqarsimanngilaq.
Atuaruk
Aquakkut ima kissassertarput
Aqua´kkut appinngitsiarnerminni aaliangersimasunik iliuuseqaqqaartarput.
Atuaruk
Aqua'kkut Kalaallit Nunaat kiisami tikeqaat
Pop-mik nipilersortartartut Aqua kulturikkut illorsuarmi Katuami arfininngornermi unnukkut tusarnaartitsissapput iluatsissappallu suut perusunnerlugit eqqarsaatigereerpaat.
Atuaruk
Katuaq angusarissaarpoq
Kulturikkut Illorsuaq Katuaq, Nuummiittoq, 2011-mi angusarissaarpoq.
Atuaruk
Nive tusaamasarsuanngulerpoq
Nunatsinni erinarsortartut nunarsuatsinni tusaamasaanerit ilagilluinnagaat, Nive Nielsen suli tusaamasaanerulerpoq.
Atuaruk
Dida saqqummersiteqqippoq
Dida nuuteeqqamik Ice Music Aps aqqutigalugu, Alex Andersen immiussisoralugu saqqummersitseqqippoq. Nuuteeraq taaguuteqarpoq ”Qanillivoq”, erinnanillu aqqanilinnik imaqarluni.
Atuaruk
Quiasaarineq aamma naqisimaneqanngitsumik oqalussinnaatitaaneruvoq
KNRip inuusuttunut aallakaatittagaa Labrador' Kangian' oqallisaangaatsiarpoq. NÛK-mi arsaattartut atoqatigiittarnerannut tunngasut ajugallaataapput. Video takuuk.
Atuaruk
Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.