Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Kofoeds Skole: Alianaqaaq

Kofoeds skolemi atuisut ilagaat Kristian Otto Semsen Nanortalimmeersoq 2003-mili Aalborgimi najugaqartoq. Asseq: Johannes Mathiassen
ALLATTOQ:  Najârak' Egede
de in

Kalaallit Danmarkimiittut amerligaluttuinnartut Kofoeds Skolemut Aalborgimiittumut ikioqqusalerput. 2009-mi 90-it atuisuupput, siorna marloriaatinngorlutik ukiormannalu ukioq qiteqqutiinnartoq kalaallit ikioqqullutik saaffiginnittut inuit 139-inngoreerput.

Kofoeds Skolep immikkoortortami pisortaata pisoq isumaginninneq eqqarsaatigalugu alianartuunerarpaa. DR allaaserinnippoq.

- Pilersuisoqaratik, inissaqaratik ilaallu imigassamik ajornartorsiuteqartorujussuullutik takkuttarput, Helle Rønn oqarpoq.

Taamaammat naammattumik ikiorserniarlugit suliaq imaannaanngitsuusoq oqaatigaa.

- Paasisarparput, kalaallit ilaat Danmarkimut nooreerlutik nalunaarsorneqaratik inissaqaratillu ukioq ilivitsoq inooreersimasartut, Aalborgimi Kofoed Skolemi immikkoortortami pisortaq oqarpoq.

Kalaallit qallunaanit allaanerujussuarmik eqqarsartaaseqarnerat ilaatigut Danmarkimut nuunnerminni inuuniarnermikkut ajornartorsiulerlutik ajattugaalertarnerannut pissutaasarunartoq, Helle Rønnip ilimagaa.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.