Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

KNR-ip immikkoortortaqarfii soraarsitsiortornernit eqqorneqarnerpaapput

ALLATTOQ:  Mads Lynge
de in

Kalaallit Nunaata Radioata sipaarniuteqartariaqarnera pissutaalluni KNR-imi atorfillit arfineq-marluk soraarsinneqartariaqarput, KNR-ip oqaluttuarisaanerani aatsaat taama amerlatigisut soraarsinneqartariaqarlutik.

KNR Avannaa Kujataalu eqqorneqarnerpaapput, KNR-illu innuttaasunik kiffartuussinissamik pisussaaffeqarnerminik naammassinnissinnaanera taamaasilluni ulorianartorsiulernersoq KNR-ip pisortaa Ivalo Egede aperaarput, akivorlu:

- Naluara taama oqartoqarsinnaanersoq, kisianni inuiaqatigiinni soorunami sipaartoqarpoq, KNR-imiileramalu takusinnaavara aaqqissuisoqarfiit ikittuinnarnik sulisoqartut. Iluamik kiffartuussissagutta sulisunik ikililerisoqaqqittoqarsinnaanngitsoq isumaqarpunga. Nammakkavut naammareeqaat, KNR-ip pisortaa Ivalo Egede oqarpoq.

Sulisut arfineq-marluk soraarsitaapput, soraarsitsinermullu tunuliaqutaasut Ivalo Egedep nassuiarpai:

- Piviusoq unaavoq: Aningaasat tunniunneqartartut ikiliartorput, arlalissuartigut sipaarfigineqallattaavugut. Taava aningaasartuutit misissoqqissaarluartarlutigit sipaartuartarluta ilinniartitaanernut, angalasarnernut, sineriak tamakkerlugu angalasarusukkaluarluta akissaqartinngilarput. Taamaattumik sulisut ilai ajoraluartumik soraarsittariaqarsimavagut, Ivalo Egede oqarpoq.

Nuummi TV-teknikeri ataaseq, radiomilu teknikeri ataaseq, toqqorsivimmilu sulisoq ataaseq, Qanoruumilu sulisoq ataaseq soraarsitaapput.
Nunalli immikkoortui soraarsitsinernit eqqorneqarnerpaapput.

KNR Kujataani sulisut marluk soraarsinneqarput, KNR Avannaanilu Ilulissani sulisoq ataaseq soraarsinneqarluni. Tassani sulisut sisamat maanna radiolerillutillu tv-lerissapput.

Avannaani Kujataanilu soraarsitsiortornerit eqqarsaatigalugit KNR-ip innuttaasunik kiffartuussinissamik pisussaaffeqarnerminik naammassinnissinnaanera qinikkat KNR-imut aningaasaliiniarnerminni eqqarsaatigisariaqaraat, Svend Møllerip, KNR-ip siulersuisuini ilaasortap, Kanukokamit isiginnaartartullu tusarnaartartullu sinnerlugit toqqarneqarsimasup oqaatigaa:

- Tamatigoortumik tusagassiuinissaq qaammarsaanissarlu KNR-ip akisussaaffigaa. Inatsisitigut peqqussutigoortumik tamanna allassimavoq. Inuiaqatigiinnut sullissivimmik tusagassiuteqarnermik ingerlatsineq akeqarpoq, aamma ilaannikkullu akisungaatsiarsinnaalluni. Aningaasaliisartut tamanna paasisariaqarpaat. KNR-imut ukiuni kingullerni aningaasaliissutit naammaqqaannavinngikkaangamik amigartuartarsimasut naluneqanngilaq. Taamaattumik neriuppunga politikerit aalajangiisartut tamanna aamma isumaliutigilluaqqissagaat KNR-imut ukiuni tulliuttuni aningaasaliinialerunik, KNR-ip siulersuisuini ilaasortaq Svend Møller oqarpoq.

Naak KNR-ip oqaluttuarisaanerani aatsaat taama amerlatigisunik soraarsitsisoqaraluartoq, ulluinnarni aqutsisut eqqarsaatigilluarneqarsimasumik iliuuseqartut, Svend Møllerip oqaatigaa:

- Soorlu siulersuisuni oqaatigigiga ajuusaarnartuaannarpoq taamatut soraarsitsisoqartariaqaleraangat, pingaartumik KNR-imi sulisunik ikililerineq eqqarsaatigalugu. Kisianni maluginiarpara ulluinnarni ingerlatsisut nalilersuilluaqqaarnermikkut eqqarsaatiginnilluaqqaarnermikkullu siunniussimagaat. Tamatumuunakkullu tatigaakka, KNR-ip siulersuisuini ilaasortaq Svend Møller oqarpoq.

KNR 61,6 millionit koruunit missaannik ukioq manna ukiunullu tulliuttunut aningaasaliiffigineqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.