Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Isertitsiviliortoqarpat orniginarnerulissaaq

ALLATTOQ:  Ludvig Siegstad
de in

Nunaqarfiit aqutsisuisa peqatigiiffianni siulittaasoq, Jens Kristian Therkelsen, isumaqarpoq nunatsinni politiit naalagaaffiullu politiivisa eqqarsaatigilluartariaqaraat nunaqarfinni naleqquttunik isertitsiviliussallutik.

- Qularinngilara taannartaa aaqqivigineqarpat ikigisassaanngitsut kommunefogedinngussallutik qinnuteqartalissasut, Jens Kristian Therkelsen naqissusiivoq.

Nunatsinni politiit naalagaaffiullu politiivi, rigspolitiet, kommunefogedit aningaasarsiaat amerlissallugit maannakkut misissuileruttorpaat. Kommunefoged nunaqarfimmi 100-it inorlugit inulimmi ukiumut 4.190 koruuninik ajunngitsorsiaqartarpoq 7.373 koruuninik 600-it sinnerlugit inulimmi ajunngitsorsiaqartarluni.

- Qularisassaanngilaq kommunefogedit aningaasarsiaat quleriaammik amerlineqarpata kommunefogedinngornissaq pilerinarninngorsinnaassasoq, Jens Kristian Therkelsen,  Ikerasak, nunaqarfiit aqutsisuisa  peqatigiiffianni siulittaasoq oqarpoq.

- Imaanngilarli aningaasarsiassaat amerlineqarpata nunaqarfimmiut amerlarnersaasa kommunefogedinngornissartik pileritsaatissagaat, Jens Kristian Therkelsen, nunaqarfiit Ikerasak, Saattut Ukkusissallu siulersuisuisa siulittaasuat erseqqissaavoq. Nunaqarfiit kingulliit pineqartut sivisuumik kommunefogedeqarsimanngillat. Saattut 215-it missaanni inoqarput Ukkusissat 85-it missaanni inoqarlutik.

- Kommunefogediuneruna nakerineqarneq ajortoq kiserliornarsinnaasarmat, Jens Kristian Therkelsen oqarpoq, erseqqissaallunilu imaanngitsoq aningaasarsiaat amerlineqarpata kommunefogedeqartitsiniartarnerujussuaq anigorneqassasoq,

- Kommunefogedinut atugassarititaasut pitsaanerpaanngillat. Sumiiffiit amerlanersaanni inatsisaatsuliorsimasut kommunefogedit angerlarsimaffiini paarineqartarput isertitsiveqanngimmat, Jens Kristian Therkelsen oqarpoq.  

Nunaqarfiit 13-it maannakkut kommunefogedeqanngillat, taakkununngalu ikiorteqartoqaratik. Kommunefogedinut atorfiit 58-iupput 32-llu ikiortitut atorfiullutik.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.