Immikkut ilisimasalik: Nunaqarfimmi aalisanngikkaanni qanoq inuusoqassagami?

Aalisarnermik allannguineq annertuumik kinguneqarsinnaavoq. Nunaqarfinni angerlarsimaffippassuit inuiaqatigiillu eqqornerlunneqarsinnaasut immikkut ilisimasalik tikkuaavoq.
Ilaqutariit nunaqarfinni aalisarnermik inuuniutillit allanik suliassarsiortariaqalersinnaasut, lektor Birgitte Hoffmann nassuiaavoq. Assi © : KNR/Anton Gundersen Lihn
apriilip 18-at 2024 10:32
Nutserisoq Alice Sørensen

- Aalisarnermik suliallit kisimik pineqanngillat. Ilaqutariit inoqarfimmiullu annertunerusumik aalisarfiunngitsuni najugallit aamma pineqarput. Aalisarnermi allannguisoqarpat taakku aamma eqqugaassapput. 

Piujuartitsineq pilersaarusiornerlu pillugit Aalborg Universitetimi immikkoortortami lektori Birgitte Hoffman taama oqarpoq. Aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartuni upernaaq manna oqallisigineqartoq inuiaqatigiinnut annertuumik kinguneqarsinnaavoq. 

Ilisimartusartut arfinillit inatsisissaq pillugu tusarniaasoqarmat, inatsisissap ernunamanartoqarnera kingunissaasalu ilisimaneqannginnerat pillugit Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfimmut akissuteqaamminni ernumassutiminnik allapput. Birgitte Hoffmann akissuteqartunut taakkununnga ilaavoq. 

Aalisarnermut inatsisissap aalisartunut ataasiakkaanut suliffeqarfinnullu kingunerisinnaasai piffissami kingullermi sammineqarput. Allannguutilli inuiaqatigiit sinnerannut kingunerisinnaasai pillugit Birgitte Hoffmann ilisimasaqarneruvoq. 

- Aalisarneq kulturimik attassinermut pingaaruteqarluni inuuniutaavoq. Inuiaqatigiiaqqanut ataasiakkaanut pingaaruteqarpoq, Kalaallit Nunaanulli aamma pingaaruteqarluni, taanna oqarpoq. 

Taassuma oqarnera naapertorlugu pisassanik tamakkiisunik ikilisaaneq pisassanillu niuerutigineqarsinnaasunik atuutilersitsineq, piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu assigiinngitsorpassuarnik immikkuualuttortaqarpoq annertuumillu sunniuteqassalluni.

- Aalisartut pisassaminnik ingerlaannaq tunisinissaat aalisarunnaarnissaallu ilimaginngilarput, taanna nassuiaaqqilinnginnermini naqissusiivoq. 

Piffissap ingerlanerani aalisarnermi pisassat ikinnerusunit pigineqalernissaat, ilisimatusaqatinilu misissuinerminni paasisatik naapertorlugit ilimagigitsik, taassuma oqaatigaa. Aalisarnermut inatsisissaq maanna allanneqarsimasoq allanngortinneqarani akuerineqassappat umiatsiaararsortut ikinnerulissapput. 

Akuerineqassappallu aalisarnermi pisassat kisimik eqiterussorneqarnavianngillat, inuiaqatigiit aamma eqiterussussapput. 

Aalisarneq pillugu inatsit

Aalisarneq pillugu inatsisissaq ukiuni 20-ni utaqqineqarsimavoq.

Inatsit maanna atuuttoq 1996-imeersuuvoq. Taamanili inatsimmut ilassutinik allannguutinillu arlalissuarnik inatsisartut aalajangiisarput. 

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuaq aalisarneq pillugu inatsip qanoq imaqarnissaanut inassuteqaatinik arlalinnik 2021-mi saqqummiivoq.

Aalisarnermut naalakkersuisoqarfimmi atorfillit inatsisissamik saqqummeeqqammerput. Tusarniaassutigineqarnera pingasunngornermut januaarip 24-anut killeqarpoq.

Nunaqarfinni illoqarfinnilu politikerit aalisartullu, inatsisissap oqaasertaasa tusarniaassutigineqarnerata sapaatit akunnerinik arfineq-pingasuinnarnik sivisussusilerneqarsimanera puffaqqassutigaat.

Kim Kielsenip aalisarnermut inatsisissatut siunnersuut Inatsisartunut marsimi tunniuppaa.

Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerminni aalisarnermut inatsit oqaluuserissavaat.

- Uungaarannguaq isigigaanni imaassinnaavoq aalisarnermit aningaasarsiorneq pitsaanerulissasoq, kisianni akiligassat amerlisinnaapput allatigullu isertitat amigaatigineqalerlutik, taanna naqissusiivoq. 

Nunaqarfiit inukillissammata, taakkunannga nunatta karsianut isertitat ikinnerulernissaat taassuma tikkuarpaa. Suliffissaaleqisut amerlinerat ilaqutariillu illoqarfinnut annernut nussornerat, inunnik isumaginninnermi ikiorsiissutinut aningaasartuutit amerlinerannik kinguneqassaaq, 

Taamaalisoqassappallu Kalaallit Nunaat ullumikkutut nunaqarfeqarlunilu sineriammi inoqarfeqartoq, siunissami taamaaginnarnissaa takorlooruminaalliartulissaaq. 

- Taava illoqarfinni annerni eqiterussuuttoqaqqilissaaq, Birgitte Hoffmann oqarpoq. 

Ilaqutariit tunngavissaarutissapput

Kingunerisassai piffissap sivisuup ingerlanerani malunnarsiartortussaagaluartut, nunaqarfinni ilaqutariinnut aalisarnermik inuussuteqartunut aamma sunniuteqassapput. 

- Kingunerisassat ilaqutariit ilaasa malugilertussavaat, inuussutissaqarniarlutik aningaasarsiorfissaminnik ujartuilertussaassapput, Birgitte Hoffmann oqarpoq. 

Taannalu nassuiaavoq Kalaallit Nunaanni nunaqarfinni ilaqutariippassuaqartoq aalisarnermik piniarnermillu ileqqutoqqanik ingerlatitseqqiisunik, akileraarutitigullu iluaqutaasunik. 

- Umiatsiaararsortut pisassaminnik tunisisarneratigut piffissap ingerlanerani pisassallit ikinnerulissappata, ilaqutariit taama inuuniutillit ikinnerulissapput. 

- Taava ilaqutariit qanoq iliussappat? Illoqarfigisami nunaqarfigisamiluunniit aalisarsinnaanngikkaanni taava suna inuussutigineqassava? Taanna aperivoq. 

Ungasilaarluni ullut tamaasa suliartorsinnaanermut angalaniarneq killeqarmat nussortoqartariaqalissaaq, taanna akivoq. 

Taava nalorninartut allat takkussuutissapput. Sumummi nuussappat aamma sumi sulissappat? 

- Illoqarfinnimi inissaqarlutillu suliffissaqarnissaat qularnarsinnaavoq, Birgitte Hoffmann naqissusiivoq. 

Umiatsiaararsortuunerup pitsaaqutai 

Aalisarnermut inatsisissaq Inatsisartuni maanna suliarineqartoq inuiaqatigiinnut annertuumik kinguneqarsinnaavoq. Naalakkersuinikkulli suliaqartut ilungersuussinermikkut pitsanngorsaanissamut suli periarfissaqartut Birgitte Hoffmann oqarpoq. 

Taanna politikerit eqqumaffigisassaanik arlalinnik tikkuaavoq. Suliffissat qanoq ittut inuuniarnermilu atukkat siunissami qanoq ittuunissaat ilaatigut eqqartorluarneqartariaqarpoq. 

- Kingunipiluit ajornerpaat pinngitsoortissagaanni periusissiornissaq pingaaruteqarpoq, taanna oqarpoq. 

Taanna aamma isumaqarpoq Kalaallit Nunaanni umiatsiaararsortut pitsaaqutaat atorluarneqarnerusariaqartut. 

Umiatsiaararsornikkut immap naqqa qajassuunneqarpoq ajornerulersinneqaranilu, inoqarfinni inuuniarnikkut kulturikkullu qulakkeerinneqataavoq, kinguaariillu tulliinut ingerlatitseqqiinissamut tunngaviliinermi akorngutaanani, taanna taakkartuivoq. 

Umiatsiaararsorluni aalisarneq annertunerusumik piujuartitsinerusinnaasoq, Birgitte Hoffmann naqissusiivoq. 

- Amerlasuunik pisaqarniarluni aalisarneq aallunnagu, pitsaassutsimik eqqarsarluni aalisariaaseqarneq aallunneqarsinnaavoq.