Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Henrik Leth aalisakkereqqilissaaq

ALLATTOQ:  Sorlannguaq Petersen
de in

Suilsitsisut peqatigiiffianni GA`mi pisortaq Henrik Leth maajimi soraalerpoq, Polar Seafoodimilu siulersuisuni siulittaasutut inississalluni.

Sulisartut peqatigiiffianni GA`mi, Henrik Leth ukiut sisamat pisortaareerluni nutaanik misilittaanialerpoq. Imaluunniit sungiusimalluakkaminut uternialerpoq, tassami aalisarnermut attuumassutilinnik suliaqaleqqinniarami. Polar Seafoodimummi siulersuisuni siulittaasutut inissinnissaminut akuersivoq.

- Atorfimmi nutaami unammillernartortai soqutiginartillugit akuersivunga, Henrik Leth taama oqarpoq.

Atorfini allanngortissallugu eqqarsaatigingaatsiaqqaarsimavaa, maannakkut atorfini nuannarisorujussuugaluarlugu.

- Polar Seafoodimit unammillernartunik piumaffigineqarpunga, tassani suliffeqarfissuarmi suliniutigineqartussanut aalajangeeqataanissannut periarfissinneqarama, tamannalu akueraara, Henrik Leth  nassuiaavoq.

Henrik Leth isumaqarpoq, sukaruttornermini GA qimallugu.

- Peqatigiiffimmi sulileqqaarninnit - ukiuni sisamani atorfeqarninni sorpassuit anguagut, peqatigiiffik ineriartortilluaqalugu, Henrik Leth taama oqarpoq.

Polar Seafoodimi siulersuisuni siulittaasuujutigaluni GA´mi pisortaasoqarsinnaanngilaq, taakku ataatsimoortinneqarsinnaanngimmata. Henrik Leth aamma GA´mi siulersuisut taama isumaqarlutik.

- Aalisarnermut tunngasut assigiinngitsut kattuffimmi suliarisarpagut, taakkulu atorfiit taamasa siulittaasuuffigalugit ataatsimoorunneqarsinnaanngillat, ataasiinnaq tunuliaqutigisariaqarmat, Henrik Leth nassuiaavoq.
 

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.