Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

"Guuterput" immikkuullarissumik oqaluttuassartaqarpoq

Ulluni makkunani naalagissani Guuterput atorneqartarpoq.
ALLATTOQ:  Kristine Fleischer Petersen
de in

Tussiutini juullisiutini ataqqineqarnerpaaq immikkuullarissorlu kalaallillu kisitta pigisarput tassaavoq "Guuterput". Oqaluttuassartaa malillugu tussiutini allatulli taalliugaananilu erinniugaanngilaq.

Guuterput allanut tussiutinut sanilliunneqarsinnaanngilaq, tassami arriitsuaaqqamik nikuilluni tussiarneqartarami.

Toqqorsivimmiit tigusilluta oqaluttuassartaa tupinnartoq kalaallinullu pingaaruteqaqisoq uani ilanngutassiami oqaluttuarissavarput. 

Guuterput oqaluttuassartaa aviisiliortup Ulloriannguaq Kristiansenip 1974-imi aallakaatitassiarisimavaa. Toqqorsivimmiillu tigusilluta ilanngutassiarivarput.

Annaassisoq inunngormat savanit paarsisut tupinnartorsuarmit inngilinit tussiarfigineqarsimanerat juulleriartornerani unnuit ilaanni Rasmus Berthelsenip eqqarsaatigivaa.

- Sulili qeqarniarluga, uernaammersutut misigaanga. Nalaarsaarfimmullu innarluga aanngaalaarniarluga. Soorlu suli sinilersutut misiginanga, qulinni erinnamik tusarnerluinnartumik tusaasaqalerpunga. Nipit tulleeriiaarpaluttut, tusarningaartut tusaavakka. Taallaannut allaat erseqqissumik tusaallugit.

Tassa taama tussiutip Guuterput oqaluttuassartaa aallartippoq aviisiliortup Ulloriannguaq Kristiansenip aallakaatitassiaa malillugu.

Ajoqi, ilinniartitsisoq tussiusiortorlu Rasmus Berthelsen Sisimiuni inunngorpoq alliartorlunilu. Qatanngutimi akornini mikinersaasimavoq soqutigineqannginnersaallunilu, taamatullu ittuunerata ajukkuttunngortissimavaa.

Juulleriartornerani ukioq 1852-imi misigisaa Telef Lyngep oqaluttuaraa:

- Nipi aanngasippaluppoq sallaalluni paatsuugassaananilu. Imungalaarlu tusarnaartillugu, timiga eqqissinermit nunamiorpasinngitsumit avatangerneqarporlusooq. Sininngilanga naluarali aamma eqqumanerlunga.

Rasmus Berthelsen atuaqatimini pikkorinnersaasimavoq, kalaallinillu siullersaalluni ilinniartitsisutut ilinniagaqarsimalluni, siullersaallunilu tussiusiortunngorsimalluni. Aamma siullersaalluni tusagassiortutut sulisimavoq, Atuagalliutinilu ukiuni 20-ni aaqqissuisuusimalluni. Inuiaqatigiinni pissutsinik sakkortuumik isornartorsiuisarsimavoq.

Unnummut saqqummerfigineqarneranut uterutta, tussiut ilisarisimalluagarput pigineqalerpoq.

Tussiut Guuterput tusaramiuk ingerlaannaq allassimallugu oqaluttuarisimavaa:

Avangnâmiok 1955-imeersoq naapertorlugu tussiutip Guuterput siulequtaasa oqaasertai "Inngilerpassuit savanik paarsisunut ima tussiarput", ajoqip Elias Gedionsenip kingusinnerusukkut ilanngussimavaa, nassuiarniarlugu inngilit Rasmus Berthelsenimut tussiarsimasut.

Tussiut Guuterput ataqqiniarlugu 1920-30-llu akornanni nikuilluni atorneqartalersimavoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.