Grønlandsbanken: Avaleraasartuunut akitsuut isumassarsiaavoq pitsak

Namminersorlutik Oqartussat Tunup avataani avaleraasartoorniarluni misileraalluni aalisarnermut ukioq manna akitsuuteqartitsinissaat inuiaqatigiit aningaasaqarnerat eqqarsaatigalugu oqimaaqatigiissitsissap ajunngilluinnarpoq, Grønlandsbanken taama isumaqarpoq.
marsip 07-at 2014 09:02

Taama Kalaallit Nunaanni aningaaseriviit annersaat, Grønlandsbanken, inuiaqatigiit aningaasaqarnerannik ukiumoortumik nalilersueqqissaarnermini erseqqissaavoq. Akitsuutip oqimaaqatigiissaagaanissaa pingaartuusoq aningaaserivimmit tikkuarneqarpoq.

- Aningaasarsiornermik ilisimasalinnik oqaloqatiginninnerup kingorna kiilumut 1,50 koruuninik akitsuuteqartitsinissatut naatsorsuutigisap naammaginartumik missingiinerusutut isikkoqarpoq, kisianni qaffasinnerulaartariaqarnersoq appasinnerulaartariaqarnersorluunniit nalilersinnaanngilarput, aningaaseriviup pisortaa Martin Kviesgaard Grønlandsbankenimeersoq Sermitsiami ullumi saqqummersumi taama oqarpoq. Akitsuusiinermi aalisakkanut akigitinneqartut unammilleqatigiinnermilu pissutsit apeqqutaatinneqassasut erseqqissaatigaa, peqatigitillugulu nalilersueqqissaarnermilu aalisarnermik suliaqarfimmut atugassarititaasut eqqarsaatigalugit aalisarnermi illuatungeriit akornanni oqaloqatigiittoqarnissaa politikerinut kaammattuutigalugu.

Avaleraasartoorniarluni misileraalluni aalisarneq, aalisariutaatileqatigiiffiit Kalaallit Nunaanneersut arfineq-pingasut siorna 1 milliard koruuningajannik nalilinnik, ilaatigut nammineq aalisariutaatit atorlugit, ilaatigullu aalisariutinik nunanit allaneersunik attartukkanik annertunerusumik atuinikkut pisaqarfigisaat, siornatigut akitsuuteqartinneqarsimanngilaq.

Grønlandsbankenip misissueqqissaarinera malillugu 2013-imi aalisarneq iluanaaruteqarfiulluarsimasutut
isikkoqarpoq, taamaattumik aalisariutaatillit aalisarnermut aningaasaliissuteqarnissamik maanna isumaliutiginnilersimanerat ilimagineqarpoq. Aalisariutaatileqatigiiffiit siunissamut ukiunut arlalinnut pilersaarusiorsinnaanerata pingaaruteqassusaa aningaaseriviup pisortaata ilanngullugu tikkuarpaa.

Sermitsiap ullumi allaaseraa Sulisitsisut Peqatigiiffiat tamatuma akerlianik misileraalluni aalisarnerup akitsuusiivigineqarnissaanut politikerinut mianersoqqussuteqarsimavoq, akitsuusiinikkut aalisarnermik inuussutissarsiuteqarneq artukkerneqassammat.

Naalakkersuisut avaleraasartoortassanik 2013-imi 70.000 tonsiusunik 60.000 tonsinit 100.000 tonsinut qaffaaniarlutik qanittukkut aalajangerput. Akitsuullu taamatut qaffasissuseqaannarpat tamanna nunatta karsiata
150 millioner koruuninik isertitaqarneranik isumaqassaaq.

Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaanni avaleraasartuunut akitsuutip, kalaallit aalisariutaannut kiilumut 0,3 koruuniunissaa, aalisariutinullu nunanit allaneersunut kiilumut 1,10 koruuniunissaa siunnersuutigineqassaaq. Sermitsiap allaaserisaata saqqummiunneqarnerata kingorna, Grønlandsbankenimit erseqqissarneqarpoq inatsisissatut siunnersuut isumatusaartuunersoq apeqqusissallugu aningaaseriviup siunertarinngikkaa, akitsuutillu qaffasinnerusariaqarnersoq nangaasaarinissaminik aamma siunertarineqanngitsoq.