Europap avannaani puisit nappaalalissasorineqartut

Danmarkimi Sverigimilu qanittukkut puisinik toqungasunik nassaartoqarnerata kingorna puisit nappaassuata sælpestip atugaaqqilersimanera ilimanarsisippaa.
Assi © : Melissa Clark/Flickr Creative Commons
Allattoq Ritzau
apriilip 24-at 2014 04:16

Danmarkimi Sjællandip Kitaani Hundigimi qasigissat toqungasut sisamat nassaarineqarput.

Tamatuma peqatigisaanik Sverigimi Kungsbackap Göteborgillu sineriaani puisit qulit toqungasut misissugassanik tigusiffigineqarput. Taakku PDV-viruseqarnersut Københavnip Universitetiani misissorneqarput.

Virusi taanna inuit mæslingimut virusiannut assingusuuvoq. Puisit anersaartorniarnermikkut ajornartorsiulersarput, isaat pukusuilu pullalersarlutik. Timaat silaannartanittarput, aqqarsinnaajunnaartarlutik, immallu qaani toqunissartik tikillugu puttaannalersarlutik, taavalu sissamut tipisarlutik.

- Puisit toqungasut Sverigip sineriaani nassaarineqartut taamaattumik viruseqarpata, tamatuma Danmarkimut Europallu Avannaanut tunilutilissasoq qularutissaanngilaq, tamatumalu kinguneranik puiserpassuit toqorassasut, uumassusilerisoq puisinillu immikkut ilisimasalik Anders Galatius, Aarhusip Universitetiani immikkoortortami DCE-meersoq oqarpoq.

Siusinnerusukkut puisit nappaassuannik misissuinernit paasisanit taama naliliineq tunngaveqarpoq. Nappaassuaq taanna ukiut qulikkaangajallugit atuuttarpoq, tassa ukiuni makkunanisut qasigissat amerleriarujussuaraangata.

Puisit kingullermik 2002-mi nappaalarujussuarput, Danmarkip sineriaani puisit pingajorarterutaasa nappaassuaq taamani toqqutigaat.