Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Erngup nukinganik nukissiutit tamatta pigaavut

ALLATTOQ:  Noah Mølgaard
de in

SIK akerleraa erngup nukinganik innaallagissiorfiliorneq sanaartorfiit atuisuisuisa kisimik akilertussanngormassuk.

Sulinermik inuussutissarsiuteqartut kattuffiat SIK piumasaqarpoq assigiimmik akeqartitsineq atulerseqqinneqartariaqartoq. Tamanna ilaatigut pivoq paasinarsimmat erngup nukinganik innaallagissiorfiliorneq sanaartorfiusuni najugallit kisimik akilertussanngoraat.

Nukissiorfiit sanaartortullu suliffeqarfiata aaqqiagiinnginnerat pissutigalugu immikkut 300 millioner koruuninik akiliisariaqalernermik kinguneqarsinnaavoq, taamalu pisoqassappat akiliisussat tassaapput Qaqortumi Narsamilu atuisut.

Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Inatsisartuni ilaasortaaq Naaja Nathanielsen akerliuvoq akiligassap Qaqortormiunut Narsarmiunullu ingerlateqqilersaarneqarneranut.

SIK qissimigaarneruaa assigiimmik akeqartitsinerup atorunnaarsimanera. Sulisartut kattuffiata siulittaasua isumaqarpoq erngup nukinganik innaallagissiorfinnik sanaartorneq inuiaqatigiit tamarmiusut akilertariaqaraat.

- Nukissiorfiit inuiaqatigiit pigimmatigit aningaasartuutit inuiaqatigiit nammaqatigiillutik akileeqataaffigisariaqarpaat, Jess G. Berthelsen oqarpoq.

Taanna isumaqarpoq IAp tungaaniit oqarluartaarnerinnaasoq inuiaqatigiit nammaqatigiilluni ineriartortinneqartut.

- Pissanganarpoq Inuit Ataqatigiit nammaqatigiilluni assigiinnerusumik maani nunami ineriartornissaq ilumoorunneraat, sapiissuseqarlutillu nammaqatigiinnerup uterteqqinneqarnissaanik siunnersuuteqassanersut, Jess G. Berthelsen oqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.