Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Danmarkimi kommunit Kalaallit ilisimanerusariaqarpaat

Danskit kommuniisa kalaalit ikiussallugit piareersimannginnerat , IA-mit qinigassanngortittup Sara Olsvigip (saamerlernit pingajuata) ajornartorsiutitut isigaa.
ALLATTOQ:  Jens Thorin
de in

Kalaallit Danmarkimi ajornartorsiortut atugaat, Dansk Folkepartimi aatsaat takulersimammassuk eqqumiittoq, IA-p Folketingimut qinigassanngortitaa, Sara Olsvig, isumaqarpoq. Taannalu siunissamut ungasinnerusumut aaqqiissutissanik, ilaatigut kalaallit immikkuullarissusaannik kommuninik ilisimasaqarnerulernermik kinguneqartussanik, ujartuivoq.

Folketingip isumaginninnermut ataatsimiititaliaani siulittaasoq, Dansk Folkepartimeersoq Martin Henriksen, qanittukkut oqarpoq, isumaginninnermut naalakkersuisoq, Benedikte Kiær, saaffiginiarlugu, kalaallit Danmarkimiittut pisortat sullissiviini immikkoortinneqartarnerat unitsinneqaqqullugu.

- Kisianni pissutsit qanoq ittuuneri ilisimareerpavut, massakkununa iliuuseqarnissaq pisariaqartikkipput, Sara Olsvig oqarpoq.

Immikkut suliniutinut satspuljenik taaneqartartunik Folketingip aningaasanut inatsisaani immikkoortitsisoqartarmat, ajornartorsiutit Dansk Folkepartimi ilisimaneqarsimassagaluartut,  Sara Olsvig isumaqarpoq.
Taakkunanngami pissarsinikkut kalaallinut Danmarkimi ajornartorsiortunut ikiuiniarluni suliniuterpassuit aallartinneqartarput.
Tassalu tamanna ajornartorsiutip qiterigaa, qinigassanngortittoq IA-meersoq isumaqarpoq.

- Iliuutsit suliniutillu assigiinngitsut kalaallinut tunngasut ukiumiit ukiumut taamaallaat pilersaarusiorsinnaasarput, ukiullu tullissaani aningaasassaqassanerlutik nalusarpaat. Taamaattumik suliniutut siunissaq qulakkerlugu ingerlassappata, kalaallinut ajornartorsiortunut suniliarnerup aningaasalersorneqarnera Folketingip aningasanut inatsisaani ilanngunneqartariaqarpoq, Sara Olsvig oqarpoq.

Tassalu aningaasanut inatsimmi aninmgaasaliissutit taakkua iliuusissatut pilersaarummut atorneqassasut, Sara Olsvig isumaqarpoq.
Pilersaarummi sumik imaqassava?
Siullermik kalaallit Naalagaaffeqatigiinni inuiaanerat immikkuullarissuusut akuerineqartariaqartoq, Sara Olsvig isumaqarpoq.
- Kalaallit Danmarkimut pigaangamik pappialakkut danskisut innuttaasuseqaraluarlutik, kulturimikkut, kinaassutsimikkut oqaatsimikkullu qallunaaniit allaanerungaatsiarput. Taamaattumik suliniuteqartoqaraangat iliuuseqartoqaraangallu, allaanerussutit tamakkua suliniummi ikorfartuinermilu ilanngunneqartariaqarput, Sara Olsvig oqarpoq.

Folketingimut kingusinnerpaamik novembaimi qinersisoqassaaq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.