Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Danmarkimi kalaallit atugarliortut angerlarnissaannut ikiorniarpaat

Kalaallit Illuutaat Aalborgimi. Asseq: aluminium.gl
ALLATTOQ:  Kalaallisuunngortitsisoq: Gedion Storch
de in

Kofoeds skole Aalborgimiittoq kalaallinik ajornartorsiortunik atugarliortunillu angerlarniartunut maanna ikiuunnialerpoq. Taamaalillutik taakku pitsaanerujussuarmik atugaqalissapput. Pilersaarutilli Kalaallit Illuutaanniit upperineqanngillunnarput.

- Kalaallit Danmarkimi atugarliortut angerlarnissaannut ikiuussinnaanerput neqeroorutigaarput. Ikiorusuppagut Kalaallit Nunaanni attaveqarpianngitsut angisuunillu illulinnik innisimatitsisinnaasunik ilaqutaqanngitsut. Taakku Kalaallit Nunaanni Oqartussanik suleqateqarusupput, taamaalillutik sumiginnagaasimasunik tapersersuinissamut periarfissaqarniassammata, Kofoeds Skolemi immikkoortortami pisortaq Helle Rønn pilersaarut pillugu taama oqarpoq.

Taanna oqarpoq kalaallit inuusuttut sumiginnakkat Kofoeds skolemit ikiorneqarlutik Kalaallit Nunaannut angerlartinneqarnerminni pitsanerujussuarmik atugaqalernikuusut.

- Pitsaanerujussuarmik inuuneqalerput. Atornerluinerat uninnikuuvoq. Ilinniakkamik nutaamik aallartitsinikuupput. Meeqqatik tigumiinnarpaat, Danmarkimiiginnarsimagaluarunik arsaarneqarsimassagaluarlutik, Helle Rønn oqarpoq.

Kalaallinik sumiginnakkanik attaveqaatilinnik angerlarnissamut ikiuneq allaavoq. Allarluinnaavorli attaveqaateqanngitsunut ikiuunneq. Tassaappullu kingulliit taaneqartut ikiorniarlugit Kofoeds skole periarfissiisoq. Kalallilli Illutaanniit aarleqqutigineqarpoq sumiginnakkanut neqeroorut taakkunganngaanniit angerlartitaanertut isigineqassasoq.

- Tamanna inuit ilaannik takussaajunnaartitsiniarnertut isigineqarsinnaavoq. Isumaqarpunga taamaliorneq naapertuutingitsuusoq. Danskisut innuttaassuseqarput maaniissinnaaatitaallutillu, illup pisortaa Jan Thrusøe oqarpoq.

Kalaallit Illuutaat ukiorpassuanngortuni kalaallinik sumiginnakkanik angerlarniartunut ikiuuttarpoq. Ukioq kingulleq inuit 25-it pineqarput. Taassumap aarleqqutigaa Kofoeds skole iluaqusiinani paatsiveerussaaginnassasoq.

- Igasut amerlavallaat igaaq ajortunngortittarpaat. Sumut saaffiginnissanerluni paatsiveerusimaarnerussutaanerulertarpoq. Kalaallinuna Illuutaat tamaattunik suliaqartussaasoq. Namminersorlutik Oqartussanit illut pilersinneqarput, suliassanik taamaattunik suliaqarnissaq kissaatigineqarmat, Jan Thrusøe oqarpoq.

Tamannali Helle Rønnimit aamma tunuartinneqarpoq, tassa Kofoeds skolemik atuisut tamarmik aamma Kalaallit Illuutaannut ornigunneq ajormata, taanna  oqarpoq. Akerlianilli taakku akornanni suleqatigiinnissaq kaammattuutigalugu. Tamannalumi aamma Jan Thrusøemit ajattorneqanngilaq.

Siullermik Kalaallit Nunaanniit Danmarkimiillu immikkut ilisimasalinnik pilersaarutinik suliaqartussanik pilersitsisoqarnissaa Kofoeds skolemiit sulissutigineqassaaq. Tamatuma saniatigut Nuummi Kofoeds skole-p immikkoortortassaanik pilersitsisoqarnissaa eqqarsaatigineqarpoq. 

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.