Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Arne Villumsen: Issittumi ingeniøringorniarfik siunissaqarluarpoq

ALLATTOQ:  Mads Lynge
de in

Naak Danmarks Tekniske Universitetip ataani Center for Arktisk Teknologimi, ARTEK-imi maannamut aqutsisuusimasoq pillugu piffissami kingullermi oqallittoqaraluaqisoq, Issittumi ingeniørinngorniarfik siunissaqarluarpoq. Issittumi ingeniørinngorniarfimmik aallarneeqataasoq, maannalu aqutsisuujunnaartoq, professori Arne Villumsen taama oqarpoq.

- Issittumi ingeniørinngorniarfimmi pissutsit isumannanngillat, tamanna qularutiginngilluinnarpara, professori Arne Villumsen oqarpoq, nangilunilu:

- Issittumi ingeniørinngorniarfik nersorneqarluarpoq, Kalaallit Nunaanni akuersaarneqarpoq, soorlu aamma Danmarks Tekniske Universitetip ataani inissisimanera akuersaarneqarluartoq. Nalunaarutitigut aamma tamanna takuneqarsinnaavoq. Taamaammat kinguaariit nikinnerannut atatillugu ernummassuteqarnissamut pissutissaqanngilaq, Arne Villumsen oqarpoq.

Kinguaariit paarlaannissaat pisariaqartoq, Arne Villumsenip, aasaru 67-iliisussap, ukiut marluk matuma siornatigut nammineq kissaatigaa.

Arne Villumsenip kinguaariit nikinnissaannut atatillugu tunuarnissaa siunniunneqartoq, issittumi ingeniørinngorniat siuttuisa oqaatigaat, pissutsilli qanoq innersut itinerusumik iserfigerusunngikkaluarai, kinguaariit nikinnerannut atatillugu ARTEK-imik aqutsisuusimasinnaanissani kissaatigigaluarpaa:

- Center for Arktisk Teknologip aqutsisussaata suliamut iserluarnerunissaanut atatillugu aqutsisooqataasimasinnaanissara kissaatiginaraluaqaaq. Maannakkut pissutsit imaapput taamaattussaananga, taamaattoq neriulluarpunga, aqutsisunngortussap suliamut iserluarnissaa pillugu ukiup massuma ingerlanerani ikiuuteqataasinnaalernissara neriutigigakku, ARTEK-imik maannamut aqutsisuusimasoq, professori Arne Villumsen Radioaviisimut oqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.