Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Angut Kleist inuaqatigiinnut kiffartuussissaaq

ALLATTOQ:  Elisa Isaksen
de in

1,3 millionit koruunit Nanortalimmiup aningaaserivimmi kontoanut, qallunaat aningaaseriviisa ilaannit kukkuluttornikkut ikineqarsimasut pillugit, Nunatta Eqqartuussiviata aalajangigaa, Qallunaat Nunaanni Eqqartuussiviit qullersaannit atuuttussanngortinneqarpoq.

Aningaasat Angut Kleistip kontoanut ikineqareersullu, aningaaserivimmit arlaleriarluni uppernarsineqartarpoq, Angut Kleistip aningaasat ilumut pigigai, tassalu tamatuma kingorna Angut Kleistip aningaasat 400.000 koruunit atorpai, ilaatigut umiatsiaarartaarluni ilaquttanilu oqarasuaatinik angallattakkanik tuniorarlugit.

Tamatuma kingorna Angut Kleistip tusaamaassutigilerpaa, Nanortalimmi pisiniarfiup, Brugsenip eqqaani nunaqqatiminut atugarissaannginnerusunut aningaasanik agguaassisarsimanini.

Aningaasanik nammineq piginngisanik atuisimasutut, Angut Kleist Nunatta Eqqartuussiviani eqqartuunneqarami, pineqaatissinneqarpoq nalunaaquttap akunnerini 100-ni inuiaqatigiinni kiffartuussisussanngorlugu, tamassumalu saniatigut imigassamik ajornartorsiuteqarneranik aammalu tarnikkut katsorsarneqarnissaanik pineqaatissinneqarluni, tassalu tamakkuupput Angut Kleistip illersuisuata piumasarisai, tassalu taakkulu Nunatta Eqqartuussivianit aalajangiunneqarlutik.

Qallunaat Nunaanni Eqqartuussiviit qullersaannit Nunatta Eqqartuussiviata aalajangiussaat taassa allanngortinneqanngitsut ullumi eqqartuussinermi paasinarsivoq.

Eqqartuussiviit qullersaanni eqqartuussisoqarmat, unnerluussisunit Angut Kleist pineqaatissinneqarsimasut inissiisarfiiniittussanngorlugu piumasarigaluarpaat, illersuisuatali, Wilhelm Mallingip Nunatta Eqqartuussiviani pineqaatissiinerup atuutsinneqarnissaa piumasaralugu, tassalu taassuma piumasaa Eqqartuussiviit qullersaannit aalajangiunneqartoq.

Angut Kleist pillugu suliaq Nunatsinni malinnaaffigineqarluarpoq, allaat Facebookimi Angut 2805-inik ikinngutitaarsimavoq allaallu angut pillugu erinarsuusiortoqarsimalluni.

Qallunaat Nunaanni Eqqartuussiviit qullerssaanni eqqartuussineq, qallunaat naalagaaffiata akiligassaraa.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Issittoq pillugu aallartitaq paasititsiniaanissamik suliniuteqalerpoq Great Greenland EU-mi inissisimalluarneruleqqullugu.
USA-mi illoqarfissuarmi New York-imi Uummannaq saqqumilaartinneqartussanngorpoq.
Sulorarnermi kujataani pissartanngorniunneq naammassivoq, Angusat takukkit.
Canadamiut uuliasiortitseqatigiiffiat Husky Energy 2013-mi uuliasiorluni qillerinissaminut piareersaleruttorpoq.
Kommuneqarfik Sermersuumi kulturpulje, tassa aningaasat kulturikkut suliniutilinnut agguaassassat, aningaasaateqarfinngorpoq. Ateqalerpoq Aningaasaateqarfik Sermeq – kulturi nutaamik eqqarsalersitsisarmat.
Sisimiuni Oqaatsinik Ilinniarfimmi oqalutsimut nutserisumullu ilinniartitaasoqarunnaartassammat, Ilisimatusarfimmi bachelorinngorniutigalugu nutserisutut inuussutissarsiutinilu oqaatsit pillugit nutserisutut ilinniartoqarsinnaalissaaq
Pilersuisup pisiniarfiini internettikkut annertunerusumik pisiniarsinnaaneq KNI´p suli anguniarpaa. Nunaqarfiit inukilliartorneranni nioqqutissat ikilisinneqarnissaat tamatumani pissutaavoq.
Soraarnerussutisiaqarnernut akileraarutit maannakkut atuuttut eqqarsaatigalugit, taakkulu aaqqinneqarnissaat siunertaralugu, Nunatta Danmarkillu akornanni isumaqatigiinniutaalerpoq. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup, Maliina Abelsenip aamma danskit Akileraartarnermut ministeriata ullumi ataatsimeeqatigiinnerminni tamanna eqqartugaasa ilagaat.
Oqaatsinut politikki pillugu allannguutissatut siunnersuut innuttaasut inuuniarnermut aningaasartuuteqarnerulernerannik nassataqassaaq. Namminersorlutik Oqartussat taama nammineq nalunaaruteqarput.Kalaallilli oqaasii pingaartinneqassappata taamaattariaqassaaq, kultureqarnermut naalakkersuisoq Mimi Karlsen oqarpoq, Siumullu sinnerlugu inatsisartunut ilaasortaq Malik Berthelsen isumaqataavoq.