Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Anaananngorlaat hash-imik atornerluisuusut amerliartuinnarput

ALLATTOQ:  Jaaku Lyberth
de in

Anaananngorlaat SANAmi meerartaartut, hashimik atuinerluisuusut amerliartuinnarput, inoorlaallu amerlanerujartuinnartut kingunerlutitsillutik inunngortarput. Ernisussiortoq tamatuminnga suliaqartoq, meeraaqqanullu nakorsaaneq taama oqaluttuarput. Taakkulu misigisaat kisitsisinit uppernarsarneqarput.

Dronning Ingridip napparsimavissuani  inunngortut, novemberip qaammataata qeqqanit, ullumikkumut 53-iupput. Taakkunannga arfineq pingasut anaanaat ikiaroornartumik hashimik atuisuupput, tassalu inunngortut 15 procentii.

- Maannakkorpiaq amerliartoqisut misigaarput, Inga Hjuler Nuummi napparsimavissuarmi meeqqanut nakorsaaneq oqarpoq.

Naartusut hashimik atuisut amerliartortut,  SANA-mi ernisussiortup Margrethe Kruse Jensenip aamma malugilluarpaa. Taanna ernisussiornermi siusissukkut iliuuseqartartutut ukiut kingulliit tallimat sulivoq, tassalu naartusut ulorianartorsiortut aallutaralugit.

Piffissami kingullermi naartusut, ikiaroornartumik hash-imik atuisut amerliartorput. Ajornartorsiullu malunnarsisimammat naartusut hashimik atuinerluisut amerliartortut, SANAmi sulisut septembarimi nalunaarsuisalerput.

Anaananngorlaat hashimik atuisuunerat akuttunngitsumik ersertarpoq, naalungiarsuit kingunerlutitsillutik ingunngorerisigut. Margrethe Kruse Jensenillu taamaattut amerlanerujartuinnartut naammattoortarpai.

Taassuma oqaluttuaraa ilisarnartumik qiaannavittartut sajukulaartarlututillu.

Naartusut ernisussiortunut ornigunneranni, naartusut aaangajaarniutinik atornerluisuunerat ernisussiortunit naammattoorneqartarpoq.

Meeqqat nakorsaanerata Inga Hjulerip Margrethe Kruse Jensenillu oqaatigaat, meeqqat inoorlaat ikiaroornartumik hashimik kingunerlutitsisarnerat inersimasut ikiaroornartumik perususseqartarnerannut assingusoq.

Imigassamik atuinerup annertunera nunatsinni ajornartorsiutaasoq ilisimaneqaraluartoq, SANA-p ernisarfiani hash-imik atuisut amerlanerat malunnarpoq.

Imigassamik atuisoqartillugu  tamanna malugineqarsinnaasarpoq, ikiaroornartumilli hashimik atuisoqartillugu tamanna malugineqarsinnaanani. Naartusut ikiaroornartumik hashimik atuisut ernisussiortunit oqaloqatigineqarnerminni, haship naartumut ulorianaataannik nassuiaanneqartarput, tamarmilli iluatsinneq ajortut ernisussiortup Margrethe Kruse Jensenip oqaatigaa.

Ikiaroornartoq hash pinngitsoorsinnaannginnamikku atuisuunertik unitsinneq ajorlugu, naartusut oqarsinnaasarput. Ilaat avatangiisimik qanigisamik, ikinngutimillu atuisuunermik unitsitsineq ajortut, Margrethe Kruse Jensenip oqaatigaa.

- Meeraq inunngoraangat pissutsit piviusut takuleraangaamikkit tupattarput, kisiannilu kingusinaartarlutik, tamannalu takornartaanngilaq, Nuummi  napparsimavissuarmi SANA-mi ernisussiortoq oqarpoq.

Anaananngortartut tamatuminnga ilisimasakinnerat, ajornartorsiuterujussuartut Inga Hjulerip eqqaavaa.

- Maluginiagaqartarpunga, ananaat inuusuttut ilisimaqqissarneq ajoraat naalungiarsunnut qanoq ulorianartigisinnaasoq. Naalungiarsuit naartuutillutik sunnerneqarsinnaasut, aamma ilisimaqqissaarneq ajorpaat. Haship ilangaatsiarsua milutitsitsisup immuanut pisarmat, taamaalillunilu miluttumut ajoqusiisinnaalluni, Inga Hjuler Sanami meeqqanut nakorsaaneq oqarpoq.

Naartusut ikiaroornartumik atuisut sinerissamiittut, Nuummi SANA-mi erniartortinneqartarput, sinerissami napparsimavinni ernisussiortumik nakorsanillu immikkut pisinnaasalinnik sulisoqanngimmat.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Issittoq pillugu aallartitaq paasititsiniaanissamik suliniuteqalerpoq Great Greenland EU-mi inissisimalluarneruleqqullugu.
USA-mi illoqarfissuarmi New York-imi Uummannaq saqqumilaartinneqartussanngorpoq.
Sulorarnermi kujataani pissartanngorniunneq naammassivoq, Angusat takukkit.
Canadamiut uuliasiortitseqatigiiffiat Husky Energy 2013-mi uuliasiorluni qillerinissaminut piareersaleruttorpoq.
Kommuneqarfik Sermersuumi kulturpulje, tassa aningaasat kulturikkut suliniutilinnut agguaassassat, aningaasaateqarfinngorpoq. Ateqalerpoq Aningaasaateqarfik Sermeq – kulturi nutaamik eqqarsalersitsisarmat.
Sisimiuni Oqaatsinik Ilinniarfimmi oqalutsimut nutserisumullu ilinniartitaasoqarunnaartassammat, Ilisimatusarfimmi bachelorinngorniutigalugu nutserisutut inuussutissarsiutinilu oqaatsit pillugit nutserisutut ilinniartoqarsinnaalissaaq
Pilersuisup pisiniarfiini internettikkut annertunerusumik pisiniarsinnaaneq KNI´p suli anguniarpaa. Nunaqarfiit inukilliartorneranni nioqqutissat ikilisinneqarnissaat tamatumani pissutaavoq.
Soraarnerussutisiaqarnernut akileraarutit maannakkut atuuttut eqqarsaatigalugit, taakkulu aaqqinneqarnissaat siunertaralugu, Nunatta Danmarkillu akornanni isumaqatigiinniutaalerpoq. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisup, Maliina Abelsenip aamma danskit Akileraartarnermut ministeriata ullumi ataatsimeeqatigiinnerminni tamanna eqqartugaasa ilagaat.
Oqaatsinut politikki pillugu allannguutissatut siunnersuut innuttaasut inuuniarnermut aningaasartuuteqarnerulernerannik nassataqassaaq. Namminersorlutik Oqartussat taama nammineq nalunaaruteqarput.Kalaallilli oqaasii pingaartinneqassappata taamaattariaqassaaq, kultureqarnermut naalakkersuisoq Mimi Karlsen oqarpoq, Siumullu sinnerlugu inatsisartunut ilaasortaq Malik Berthelsen isumaqataavoq.