Nunatsinnit Nunanit allanit Politikki Inuussutissarsiorneq Pinerlunnerit Kulturi Timersorneq

Aalisarnermut akuersissutit ilaneqaqqissanngillat

Qaleralinniarnermut akuersissutinik nutaanik tunniusseqqittoqassanngikkallarpoq.
ALLATTOQ:  Noah Mølgaard
de in

Aalisartut isummamineersumik ikiliartortinneqassapput, Aalisarnermut Naalakkersuisoq Ane Hansen oqarpoq.

Qaleralinniarnermut atatilugu aalisarnissamut akuersissutinik nutaanik tunniussisoqaqqissanngikkallartoq Naalakkersuisuisunit aalajangiunneqarpoq. Aalisartullu amerlassususaat aalisagaqassutsimut naleqqussarneqassaaq.

200 tonsit Diskobugt-imi aalisartunit decembarip qaammataanut immikkoortinneqarsimasut eqqaassanngikkaanni Nunatta avannaani qaleralittassiissutit aalisartunit aalisarneqarsimalerput. Aammalumi ukiuni arlaqalersuni immikkut ittumik pisassinneqarnissaq piumasarineqartarsimagaluarpoq. Maannakkulli qaleraleqassutsimut sanilliullugu aalisartut amerlavallaarnerat Naalakkersuisunit naqissuserneqarpoq.

- Taamaattumik qaleralinniarsinnaanermut akuersissutinik nutaanik tunniussisoqassanngitsoq aalajangiupparput. Aamma aalisartoq utoqqalinini pillugu aalisarunnnaarpat imaluunnit allamik suliffissarsippat, kinguaavinut akuersissummik tunniussisoqassangitsoq, Ane Hansen KNR-mut oqarpoq.

- Maannakkut aaqqissuussineq qaleraleqassutsimut naleqquttumik aalisartut amerlassusseqalernissaasa tungaanut atuutissaaq. Kisiannili imaaliinnarlunga siunissami aalisartut qanoq amerlatigissanersut oqaatigisinnaanngilara, Ane Hansen oqarpoq.

Aalisapiluttoqarnera aalisartut namminneerlutik nassuerutigereernikuuaat. Tamanna pivoq 2006-mi aggustip qaammataani aalisartut taamanikkut Ilulissat kommuiniata aaqqissugaanik ataatsimiisinneqarmata. Taamanikkut Ilulissani aalisartut uparuarpaat kommune-nit allaniit Ilulissat eqqaannut aalisariartartut pissutigalugit imartami annertunngitsumi aalisartut amerlavallaalersut.

- Aap aalisapiluttoqarpoq, naak kinguaassatta aalisagassaat, Aalisartut ilaatigut taamani aperipput. (imaqarniliaq aasinnaavat ataani linki atorlugu).

Ataatsimiinnermi najuuttut ilagaat taamanikkut Naalakkersuisut siulittaasuat Hans Enoksen. Imaqarniliarlu taamanikkut aalisarnermut Naalakkersuisumut Finn Karlsen-imut nassiunneqarpoq.

Qaleralinnut aalisarnissamut akuersissutit unitsinneqarnissaannik aalajangerneq, qaleralinniarnermi ingerlatsinermi Naalakkersuisut pilersaarutissaanut ilagiinnarpoq. Ingerlatsinermi pilersaarut nungusaataanngitsumik aalisarnermut uppernarsaammik MSC-mut pissarsinissamut aqqutissaavoq aalisakkanillu pisiortortut piumasaraat pisiatik MSC-mik nalunaaqutserneqarsimassasut.

Qeqertarsuup tunuanut pisassiissutaasartut, ukiualuit qaangiuttut 12.800 tonsiniit ukioq manna 8.000 tonsinut ikilineqarput, ukiullu siuliinut naleqqiullugit pisassiissutit nungulertornerusalerput.

- Peqassutsip ajutoorluinnarnissaa pinngitsoorniarlugu pisassiissutit ikilisinnikuuvagut. Pissutissaqarluarpugullumi taama annertutigisumik pisassiissutinik ikilisaasimagatta, Ane Hansen oqarpoq.

Massakkut saqqaani nutaarsiassat
Ukiuni aggersuni allanngortiterinissani soraarnerussutisiat aamma misissuataarneqassapput. Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) soraarnerussutisiaqartitseriaatsimik allaalluinnartumik siunissami takorluugaqarpoq.
Aatsitassarsiorfiutileqatigiit Red Rock Resources saviminissamik Qimusseriarsuarmi ujaasilernissaat ullualunnguit qaangiuppata aallartissaaq.
Ilulissani politiit sapaatip akunnerata naanerani ulapaarsimapput. Quppernerit 14-it atorlugit nalunaarsuisoqarsimavoq, taamaattoq immikkut taasarialittut ataaseq taamaallaat tikkuarneqarpoq.
Suleqatigiit nammineq piumassutsimik suliniartussat Qeqertarsuarmi aallartipput inersimasut imminnut nakkarsaattarnerannik akiuiniartussat.
Ella Grødemip Visit Greenlandimeersup, isiginnaartitsisartup Nukâka Coster-Waldau-ip uia qallunaaq filmiliaritittartoq Nicolai Coster-Waldau peqatigalugu, nersornaat New Yorkimi tigussavaa.
Nuummi inuusuttuaqqat angallatini nuannaariutini aallaasinik savinnillu tillipput.
IA sinnerlugu folketingimi ilaasortap Sara Olsvigip Danmarkimi inatsit nutaaq, kalaallit Danmarkimut nuukkaangamik, meeqqanut tapiissutinik pisinnaanerannut killiliisoq allanngortikkusuppaa. Tusagassiuutinut taama nalunaaruteqarpoq.
Isiginnaartunit arsartunillu qiimmattaatigineqaqisumik isiginnaartut ilaannit nillertoqarpallappoq IA-kkormiut Aleqa Hammond, Siumup siulittaasua, ajuuffiit qanilligaangagit immikkut sissuerlugu paarisariaqaraat. Arsaattunik isiginnaartut 400-it missaanniipput.
Nunatsinni sulisoqarnikkut suliniaqatigiiffiit naammagiinnarsinnaajunnaarpaat, Naalakkersuinikkut ullut tamangajaasa allangorartumik nutaamik nalunaarutinut isummersortarneri.